Postitused: 434
Teemad: 48
Liitus: Dec 2009
Täielik müstika. Aga müstika reeglina = info puudus, seega, ehk sul õnnestuks leida üks eriti ilmekas akupurk, millelt nivoo näha ja teeme sellega katse.
Katse oleks lihtne - purk tühjaks, kaalume ja mõõdame nivood, lüüdi temperatuuri ja tihedust.
Laeme purgi täis, mõõdame uuesti tihedust, temperatuuri, kaalume.
Vesiniku-hapniku mullid, kui need jääksid elektroodide pooridesse - peaks mõjutama aku sisetakistust...
Teeme katse ära, muidu jääbki vaevama
Postitused: 434
Teemad: 48
Liitus: Dec 2009
Osa 9 lisatud.
See on rohkem selline suuline loeng koos kilakola näitamisega - paadunud elektroonik ei pruugi palju targemaks saada
Postitused: 4
Teemad: 0
Liitus: May 2021
(22-10-2021, 12:52 PM)madis Kirjutas: Osa 9 lisatud.
See on rohkem selline suuline loeng koos kilakola näitamisega - paadunud elektroonik ei pruugi palju targemaks saada
Paadunud elektroonikuna avastasin 9. osas mitteelektrilise puuduse. Ma ei leidnud seletust akronüümidele PCB ja SMD. Lihtsalt norin
Aga ma jälestan neid akronüüme oma töös kui loen manuaale või veakoodide seletusi ja pean ropult vaeva nägema, et üles leida mingi Service Bulletan või mingi muu manual kus mingi akronüüm on ära dešifreeritud.
Postitused: 434
Teemad: 48
Liitus: Dec 2009
Märkus on õige, see "iseenesestmõistetavus" on iga loengu Achilleuse kand.
Lisan kindlasti täpsustused.
HASL PCB peab olema ROHS kuna sinna lähevad SMD RF komponendid
Postitused: 21
Teemad: 1
Liitus: Dec 2009
Kaheksanda osa viginad (palun vabandust pika vinna pärast).
Puuduv tühik väärtuse ja ühiku vahelt siin & seal.
Kas lisaks reaktsioonivõrranditele saaks ka teksti sees esinevates keemiliste ühendite valemites kordajad alaindeksisse pista?
Lk. 9, 10, 12 (3 korda), 17, 23: aku energiasisaldust iseloomustab mahutavus; mahtuvus on kondensaatori omadus.
Lk. 15 energitihedus pro energiatihedus ja taakasutus pro taaskasutus.
Lk. 18 peaks temperatuurides olema apostroofide asemel kraadisümbolid (2 korda). Samuti lk. 27 ja 38 (2 korda).
Lk. 21 võiks "klaasfiibri" asemel kasutada "klaaskiudu", et kliima soojenemise pidurdamiseks vähendada võõrsõnade kasutamist, aga ma ei aja seda väga peale. Isegi koduperenaised räägivad "fiibrist" täiesti vabalt...
Lk. 26 võiks fraasi "viimased fundamentaalsed avastused mis vajalikud liitiumaku loomiseks" voolavamalt ümber sõnastada: "viimased liitiumaku loomiseks vajalikud fundamentaalsed avastused ".
Lk. 30 võiks pealkirjas ("18650 elemendi läbilõige") sõnade järjekorda muuta: "Elemendi 18650 läbilõige". Mulle lihtsalt ei meeldi see anglitsism, mis paneb inimesed ütlema "Karis president" vmt.
Lk. 49 potents on üks kõva asi, seega mitte "potensiaalne", vaid "potentsiaalne" (2 korda).
Kõik. Eriti meeldis mulle idufirmanduse argumentide lahkamine plii- ja liitiumakude võrdluses.
Postitused: 21
Teemad: 1
Liitus: Dec 2009
(05-11-2021, 01:32 AM)Vedru Kirjutas: Paadunud elektroonikuna avastasin 9. osas mitteelektrilise puuduse. Ma ei leidnud seletust akronüümidele PCB ja SMD. Lihtsalt norin Aga ma jälestan neid akronüüme oma töös kui loen manuaale või veakoodide seletusi ja pean ropult vaeva nägema, et üles leida mingi Service Bulletan või mingi muu manual kus mingi akronüüm on ära dešifreeritud.
Kas ksf! madis juba parandas või -- igatahes PCB on 2. leheküljel lahti seletatud. Loodan, et tekib ka akronüümi TLA lahtiseletus ;)
Postitused: 21
Teemad: 1
Liitus: Dec 2009
Üheksanda osa viginad.
Riskides erakordselt tüütuna mõjuda, ei saa ma jätta kordamata, et a) väärtuse ja ühiku vahele pannakse tühik ja b) eesti keeles eraldatakse arvu täis- ja murdosa komaga. Lk. 9 ja edasi.
Lk. 12, 17, 19 (3 korda) -- kas fluks ja räbusti on üks ja sama inimene nagu Uljanov ja Lenin?
Lk. 21 ja edasi -- kas NFC peaks ka lahti seletama? (Ning kui juba, siis äkki PWM kah)?
(Võhiklik küsimus) Lk. 23 ja edasi: mis on "common mode" eestikeelne vaste?
Lk. 29 ja 31: litse on mugandus saksa sõnast Litze, mis tähendab umbkaudu punutud nööri. Seepärast ei ole vaja seda suurtähega kirjutada, võiks vajadusel sidekriipsuga (litse-juhe). Tekkivates assotsiatsioonides on igaüks ise süüdi.
Lk. 31 -- efekt on ühe f-iga.
Sellest osast tuli küll vähe saaki.
Postitused: 434
Teemad: 48
Liitus: Dec 2009
Tänud Olev, ma üldiselt kirjutan nii et kõigepealt sisu ja siis lihv. Aga kuna lihvimine pole nii põnev siis jäävad sisse mõned bugid
Liitium vs plii - selle kirjutasin valdavalt TEOREETILISTEST argumentidest lähtuvalt - aga praktikud kinnitasid kõike.
Isegi vanempraktik järgmine loeng tõi paar prisket pooltargumenti
Kõige kihvtim on ikka soovitus põlevat liitiumküna kustutada TULEKINDLA TEKI PEALEVISKAMISEGA.
Soovitan proovida mittepõlevale kahveltõstukile riiulite vahel paari sekundiga koormakate peale tõmmata ;)
Postitused: 1
Teemad: 0
Liitus: Nov 2021
10-11-2021, 01:55 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 10-11-2021, 01:55 PM ja muutjaks oli RobynMc.)
Iga kord, kui ma avan sellise teema, saan aru, et mul on veel nii palju õppida ...
Postitused: 434
Teemad: 48
Liitus: Dec 2009
Mida rohkem õpid seda lollim tunne tekib. Viimati olla selline aeg olnud 17. sajandil kus inimene võis kogu tehnika ja teadusega 100% kursis olla.
Praegu.. isegi 0.1% tundub liiga optimistlik
Aga õnneks ajugümnastika hoiab aju korras ja vanast peast ei tule dementsust vaid selle asemel mingi hullumeelsus, sugulastel rohkem janti aga kõigil lõbusam !
