Elektroonikafoorum.com

Heips!

Kasutuses voolutrafo: http://www.tme.eu/en/Document/ab947a935c...ac1010.pdf

Täitsa hästi töötab, mõõtsin 10A voolu ka tangidega, erinevus 1%.
Jama selles, et andur annab koos 100 oomise takiga AC'd, s.t 1A voolu korral on väljundis 100mVAC.
Vaja see suhtlema panna Arduinoga, s.t istutada see analoogsisendisse, mis teadupärast sööb vaid alalist.
Anduri põhitöö hakkab minu rakenduses pihta vahemikus 4A kuni 8A, s.t kontroller hakkab selles vahemikus tegema lülitusi jne.
S.t vahelduvpinge liigub mind huvitavas osas suurujärgus 0.4V kuni 0.8V. Aga võib juhtuda, et vool läbi anduri võib minna ka 60+A peale, s.t väljundisse võib tulla 6+VAC.
Andurist saab olude sunnil viia läbi juhtme vaid 1 kordselt, s.t tiire ümber anduri teha ei või. Aga see ei tohiks ka mureks olla. Antud rakenduses on 100mv/A päris hea resolutsioon.

Tagasi algusesse.
Olen leidnud, et alaldamist tehakse kahte moodi.
1 variant on sillaga, aga madalate pingete puhul kaob see dioodidesse ära ja asi mutt.
2. variant on nt. 2.5V stabiga anda referents, ja sellele liidetakse juurde tulev AC osa juurde. Mängus on ka opakas.

Tähtis pole niivõrd täpne väärtus, vaid referentsi saamine, mille põhjal edasi lülitada.

Keegi oskab täpselt õiget asja soovitada, joonistada?

Tänud,

Heldur

Kas võib eeldada et

a) vool on alati 50hz siinus
b) vaja on lihtsalt võrdlust, mitte absoluutväärtust ?

(18-02-2013, 11:49 PM)madis Kirjutas: Kas võib eeldada et

a) vool on alati 50hz siinus
b) vaja on lihtsalt võrdlust, mitte absoluutväärtust ?

Kas ma nüüd täpselt küsitule vastata oskan, aga ühel juhul mõõdan otse võrgust tulevat turuelektrik, mis majja edasi tuleb ja teisel juhul tuulikust väljatulevat. Kuivõrd mõlemad on 50Hz, ei oska arvata. (tuulik pole Hiinast tellitud, ja vastab nõuetele, et võib ka võrku tagasi lasta, lihtsalt lisainfoks)

Absoluutväärtus... kontroller võiks põhimõtteliselt näha sama pilti mis mina, kui ampertangid peale viskan. Ehk et kalibreerida saan softis. Kasvõi tangidega tuvastan punkti, kus vool on n-amprit, ja ütlen kontrale, et tea sa nüüd, siin on see n. Ja kui vool tõuseb m-ni (samuti saan mõõta), siis tee seda, teist või kolmandat.
Kui 500W prose pirn põleb turuelektri taga ja samasugune tuuliku taga, siis peaks ehk mõlemad suht sama voolutarbega olla? (eeldusel, et pinged on samas suurusjärgus?)
Ja olgu koormuseks kas 10 lauaarvutit või kreissaag, vool on ikka sama"sugune", sel viisil mõõtes. Või pole? (ma loodan, et on )

Kreissaega on. Aga lauaarvutiga enam pole, samuti moblalaadijad jne jne tekitavad koledaid voolumoonutusi.

Kaeva välja kusagilt "AC to RMS" konverterkivi, seda on sul suletud süsteemis vaja nii pinge kui voolu mõõtmiseks. Ja ära ignoreeri nullpunkti teemat - mõõteahel ei tohi kuhugi "ujuda".

Kui oleks lihtsalt siinuspinge ja vool, siis saaks teha tippväärtus / ruutjuur kahega aga see eeldus on vale igatsorti koduelektroonika puhul.

Meibi saab asja ajada ka natuke liiga spetsiifiliseks (või ma lihtsalt jätan palju kahe silma vahele).
Ma ei taha teha energiamonitori. S.t mitte arvutada võimsusi, kulusid jne.
Lihtsalt mõõta voolu.
Andur töötab hetkel nii: kui juhtmes vool ei liigu, on väljund pmt null.
Ja iga mineva ampri pealt tuleb 100mV välja.
Kui see nii jääb ka, siis 4A korral näen väljundis 400mV ja 8A korral 800mV.
Lihtsusutatult ongi need punktida vaja ära tunda.
Piigid saab välja selgitada softiga.
Kõige labasem kirjeldus:
kui vool jõuab 8A'ni, lülitab relee klemmid kokku. Ja hoiab seal näiteks vähemalt 10 minutit. Siis hakkab uuesti mõõtma.
Ja kui kukub tagasi 4ni või alla selle, siis klemmid lahku. Ja taaskord hoiab 10 minti.
Kui uuesti mõõtes midagi ei muutu, siis ootab 10 minti, ja mõõdab uuesti.
Selle ma ehk sudin välja küll, kuidas ära tunda, kas sisendis on tõesti nt 800+mV pidevalt või käis mingil seletamatul põhjusel piik läbi. Siis ei lüli.

Aga nüüd ma tõesti ei tea, millist ränka erinevust voolunäidul annab kreissaag versus kodumasinad.
Kas on võimalik, et kodumasinad võtavad 5A voolu, aga andur väljendab seda kuidagi teisiti oma väljundpingega?
Täpsus ei ole üldse kriitiline, s.t kui ühe või teise tüübi tarbijate registreeritav vool on üheljuhul n*I, ja teisel m*I, ja m ja n erinevad a'la 10 vms %, siis las see olla, ei pea nii täpne olemagi.
Ja kui DC tegemiseks juba läheb, siis võib ju lüüt väljundis olla ka, muudab muutused väheke uimasemaks (mitte et ma näitude lugemist nagunii üsna astmeliselt ei teeks). Asi ei pea olema kiire nagu püss.

Ja alguses käis ehk funktsionaalselt toimiva lahendusena peast läbi segment-indikaator-displeiga ampermeetri rappimine, s.t segmentide pinnidelt tõmmata signaalid lihtloogikaga kokku ja tunda ära, kui enne koma on ees 4 või suurem. Aga anduriga ei saa mitte nii hull see ju olla.
Või teevad ka ampertangid miskise automaagilise triki peale selle, et sees oleva anduri pinge korrutavad konstandiga läbi?
Või mõõdavad nad üldse midagi muud?

Suurel osal tarbijatel ei ole vool siinuse kujuline vaid midagi sellist. Seetõttu on RMS väärtus ainukesena adekvaatne.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Power_factor_75.jpg

Kui sa selle voolu mõõtmisega soovid võimsust teada saada siis läheb asi veel keerulisemaks. Vool on vaja võimsusteguriga läbi korrutada.

http://www.linear.com/product/LTC1967 Midagi sarnast on ilmselt ka ampertangide sees. Lk26 paremas nurgas on skeem ka ilusti olemas.

(20-02-2013, 01:22 AM)martinr112 Kirjutas: Suurel osal tarbijatel ei ole vool siinuse kujuline vaid midagi sellist. Seetõttu on RMS väärtus ainukesena adekvaatne.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Power_factor_75.jpg

Kui sa selle voolu mõõtmisega soovid võimsust teada saada siis läheb asi veel keerulisemaks. Vool on vaja võimsusteguriga läbi korrutada.

http://www.linear.com/product/LTC1967 Midagi sarnast on ilmselt ka ampertangide sees. Lk26 paremas nurgas on skeem ka ilusti olemas.

Mnjaa, päris siinus on tõesti vist vaid paberil
Aga see kivi on päris hea lähtekoht.
Kui neid panna 3F süsteemis kahte punkti, kulub neid 6tk.
Hind pole päris kopikad, aga ka ei midagi ületamatut.
Iseenesest 1966 on natuke odavamgi veel. Tundub, et sisendvahemik on lausa et 5V, aga mõnes kohas tundub et ka mitte. Võta nüüd kinni...
Kui kasutada harva tihedusega ja ühekaupa mõõtmist, kas siis saaks kasutada ka mitut andurit, ühte konverterit ja multipleksimist?
Mingi vahega lülitada ühe ja sama konverteri ette erinevaid andureid ja teha iga lülitus omaette, teisest sõltumata. A'la lülitused oleks nt 1 minut/andur.
Või on mõistlik iga andur oma kiviga oma sisendis?

Andur läheb konverteri külge, konverter analoogsisendisse, ja voilaa.
(jah?)
Alguses mainitud anduri väljundpinge jääb 100oomise takiga 100mV/A juurde.
50 oomisega 50mV.

Kui konverteri max. sisend on nagu on (nt 1V), siis mida saan teha, et ka näiteks 100A voolu korral jääks asi ellu?
Kas teha 6:1 pingejagur? DC puhul töötaks vist, aga ACga... ?
Reso kipub väga pisikeeks minema, teagi kas 8bitise kontraga mängib välja?
1V/100A=10mV/A

Arduino tavaline analoogsisend on 10bitise resoga (laias laastus).
S.t 5mV stepid.
Ehk et natuke nagu poole amprise nägemisvõimega.
Aga anname asu, saame ehk 1A kättegi.
Nati vähe...
Saaks konverterisse rohkem kui 1V lasta, siis läheks ainult paremaks.
Või olen ma täiesti valel teel?

Üldiselt on softiga tegemisel mõte, AGA:

1) Sämpli vähemalt 10kHz sagedusega
2) Lisa enne ADC Besseli madalpääsfilter 1kHz lõikesagedusega (ei ole nii hull kui kõlab, veebis on kalkulaatorid olemas), kusjuures vaata et pingel ja voolul oleksid samad filtrid, muidu tekivad faasivead
3) Softis pead tegema kaks asja:

a) korruta pinge ja voolu hetkväärtused ja võta RMS
b) arvuta pinge ja voolu RMS ja korruta

Nii saad nii näivvõimsuse kui aktiivvõimsuse ja boonusena võid arvutada ka cosfi.

(20-02-2013, 10:49 AM)madis Kirjutas: Üldiselt on softiga tegemisel mõte, AGA:

1) Sämpli vähemalt 10kHz sagedusega
2) Lisa enne ADC Besseli madalpääsfilter 1kHz lõikesagedusega (ei ole nii hull kui kõlab, veebis on kalkulaatorid olemas), kusjuures vaata et pingel ja voolul oleksid samad filtrid, muidu tekivad faasivead
3) Softis pead tegema kaks asja:

a) korruta pinge ja voolu hetkväärtused ja võta RMS
b) arvuta pinge ja voolu RMS ja korruta

Nii saad nii näivvõimsuse kui aktiivvõimsuse ja boonusena võid arvutada ka cosfi.

Sõbrad, ainus asi mida vaja on, on vool
OK, kirjeldan täpsemalt.
On generaator, tuulik. Annab ilusti võrgupinget, majapidamine taga, boilerid ja asjad samuti.
On ka liitutud pärisvõrku.
Praegu, täpselt ei tea kuidas, töötavad mitte päris sünkros.
Point on teha lahendus, et kui omatarbimine on pisike, ja gene toodab üle, siis lubab osa võrku tagasi panna. Parem on võimalikult palju ise tarbida genekalt ja minimaalselt võrgust. Ja mis jääb genest üle, võrku tagasi.

Seega, eesmärk on nii üldtarbimise kui geneka tarbimise voolusid mõõta ja suurte/väikeste kääride korral ümber lülitada ahelad.
Sama efekti annaks ka see, kui ahjualune istuks kuue ampertangiga rubilniku juures ja teeks peast liitmist-lahutamist.

See teeb ju lahenduse veidi lihtsamaks?

Felc on kunagi sarnast ülesannet lahendanud, üldse mitte talle omaselt ilma pic-ita
http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/ak/Arvutikasutaja_62.pdf

<DIY OFF>
Aga prioriteedireleesid on ka poes müügil. Üks mida ma kunagi kilbis kasutasin oli kahe seadepotega, ühega sai rakendumisläve timmida kusagil 2 ja 10A vahel ning teisega hüstereesi.
Tuuleenergia mehed lahendavad sellist probleemi hoopis on-grid (grid-tie) inverteriga, mis hoiab ise sageduse sünkros ja teeb muu vajaliku.
</DIY OFF>