Plaadi komponendid
#11
(17-03-2013, 10:28 PM)huviline123 Kirjutas: See plaat võtab vastu spidomeetri voldi ja plaadi peal olevate kontrolleritega muudad väljuvat volti, mis läheb spidomeetrisse.
Kui see nii oleks, siis poleks mikrokontrollerit vaja, vaid saaks lihtsalt seadetakisti ja opvõimendi(te)ga reguleerida. Tegelikult on tegemist seadistatava sagedusmuunduriga.

Iseenesest on see hea lihtne töö, aga tegevuste nimekiri on päris pikk:
1. Ootan pakki pulkadega - küllap pean minema postkontorisse, 20 minutit ikka läheb ära.
2. Koostan elektroonikaplaadi - koos kontrollimisega ja vigade parandusega 45 minutit.
3. Programmeerin firmware - algoritmi ma aiman, aga küllap tunnikene läheb kindlasti.
4. Ajan auto garaazhi ja vaatan järgi, mis pistikud spidol on. 15 minutit.
5. Tellin internetist spidole selle elektroonikaplaadi vahele ühendamiseks pistikud - 30 minutit kindlasti otsimist ja tellimist.
6. Käin postkontoris spido pistikute järel - 20 minutit.
7. Ajan auto garaazhi ja monteerin seadme katsetamiseks auto külge - 15 minutit, sest ma pole suurem asi automehaanik.
8. Proovisõit - näiteks 3 sõitu (min, maks ja keskmises seades) - iga seadistamine ja sõit 5 minutit, kokku 15 minutit.
9. Ajan auto garaazhi ja monteerin seadme autolt maha - 5 minutit seekord.
10. Käin postkontoris pakki teele saatmas - 20 minutit.

Kokku: 20 + 45 + 15 + 30 + 20 + 15 + 30 + 20 + 15 + 5 + 20 = 235 minutit. See on enam-vähem täpselt 4 tundi.
Vasta
#12
(17-03-2013, 11:30 PM)andrei Kirjutas:
(17-03-2013, 10:28 PM)huviline123 Kirjutas: See plaat võtab vastu spidomeetri voldi ja plaadi peal olevate kontrolleritega muudad väljuvat volti, mis läheb spidomeetrisse.
Kui see nii oleks, siis poleks mikrokontrollerit vaja, vaid saaks lihtsalt seadetakisti ja opvõimendi(te)ga reguleerida. Tegelikult on tegemist seadistatava sagedusmuunduriga.

Iseenesest on see hea lihtne töö, aga tegevuste nimekiri on päris pikk:
1. Ootan pakki pulkadega - küllap pean minema postkontorisse, 20 minutit ikka läheb ära.
2. Koostan elektroonikaplaadi - koos kontrollimisega ja vigade parandusega 45 minutit.
3. Programmeerin firmware - algoritmi ma aiman, aga küllap tunnikene läheb kindlasti.
4. Ajan auto garaazhi ja vaatan järgi, mis pistikud spidol on. 15 minutit.
5. Tellin internetist spidole selle elektroonikaplaadi vahele ühendamiseks pistikud - 30 minutit kindlasti otsimist ja tellimist.
6. Käin postkontoris spido pistikute järel - 20 minutit.
7. Ajan auto garaazhi ja monteerin seadme katsetamiseks auto külge - 15 minutit, sest ma pole suurem asi automehaanik.
8. Proovisõit - näiteks 3 sõitu (min, maks ja keskmises seades) - iga seadistamine ja sõit 5 minutit, kokku 15 minutit.
9. Ajan auto garaazhi ja monteerin seadme autolt maha - 5 minutit seekord.
10. Käin postkontoris pakki teele saatmas - 20 minutit.

Kokku: 20 + 45 + 15 + 30 + 20 + 15 + 30 + 20 + 15 + 5 + 20 = 235 minutit. See on enam-vähem täpselt 4 tundi.

Jäi väike viga.. " Võtab vastu auto ajust tuleva voldi ( mille suurus = kiirusega ) ja edastab spidomeetrisse )
Nimekiri on hea.

1. Lähen oomipoodi skeemiga ja loodan, et seal on pädev tööaja kes annab mulle kõik komponendid.
2.Surfan internetis ringi ja vaatan mida leian, et see tööle ka hakkaks.
3. Olen õppinud automehaanik ja tegelen autoga igapäevaselt.
4. Kui jagu ei saa siis otsin abi siit Smile!
Vasta
#13
(17-03-2013, 11:43 PM)huviline123 Kirjutas:
(17-03-2013, 11:30 PM)andrei Kirjutas:
(17-03-2013, 10:28 PM)huviline123 Kirjutas: See plaat võtab vastu spidomeetri voldi ja plaadi peal olevate kontrolleritega muudad väljuvat volti, mis läheb spidomeetrisse.
Kui see nii oleks, siis poleks mikrokontrollerit vaja, vaid saaks lihtsalt seadetakisti ja opvõimendi(te)ga reguleerida. Tegelikult on tegemist seadistatava sagedusmuunduriga.

Iseenesest on see hea lihtne töö, aga tegevuste nimekiri on päris pikk:
1. Ootan pakki pulkadega - küllap pean minema postkontorisse, 20 minutit ikka läheb ära.
2. Koostan elektroonikaplaadi - koos kontrollimisega ja vigade parandusega 45 minutit.
3. Programmeerin firmware - algoritmi ma aiman, aga küllap tunnikene läheb kindlasti.
4. Ajan auto garaazhi ja vaatan järgi, mis pistikud spidol on. 15 minutit.
5. Tellin internetist spidole selle elektroonikaplaadi vahele ühendamiseks pistikud - 30 minutit kindlasti otsimist ja tellimist.
6. Käin postkontoris spido pistikute järel - 20 minutit.
7. Ajan auto garaazhi ja monteerin seadme katsetamiseks auto külge - 15 minutit, sest ma pole suurem asi automehaanik.
8. Proovisõit - näiteks 3 sõitu (min, maks ja keskmises seades) - iga seadistamine ja sõit 5 minutit, kokku 15 minutit.
9. Ajan auto garaazhi ja monteerin seadme autolt maha - 5 minutit seekord.
10. Käin postkontoris pakki teele saatmas - 20 minutit.

Kokku: 20 + 45 + 15 + 30 + 20 + 15 + 30 + 20 + 15 + 5 + 20 = 235 minutit. See on enam-vähem täpselt 4 tundi.

Jäi väike viga.. " Võtab vastu auto ajust tuleva voldi ( mille suurus = kiirusega ) ja edastab spidomeetrisse )
Nimekiri on hea.

1. Lähen oomipoodi skeemiga ja loodan, et seal on pädev tööaja kes annab mulle kõik komponendid.
2.Surfan internetis ringi ja vaatan mida leian, et see tööle ka hakkaks.
3. Olen õppinud automehaanik ja tegelen autoga igapäevaselt.
4. Kui jagu ei saa siis otsin abi siit Smile!

Optimism on hea asi!
Alusta sellest, et leia netist kood, mida kontrollerile sisse ajada.
Kui sa seda ei leia, siis pole ka muuga midagi teha.
Kui sa tahad koodi või kõike nullist välja töötada, siis veendu, et sellel on turgu vähemalt 20+ eksemplarile.
Ja kui sa igapäevaselt elektroonikaga ei tegele, siis alla 55 dollari selle tüki omahinnaks ei tule. Isegi, kui väga tahad.

Niiet, ära tellimisega kiirusta enne, kui oled kindel, et kohe jälle puntras pole.
Vasta
#14
(17-03-2013, 11:55 PM)W@ldur Kirjutas: Optimism on hea asi!
Alusta sellest, et leia netist kood, mida kontrollerile sisse ajada.
Kui sa seda ei leia, siis pole ka muuga midagi teha.
*****
Niiet, ära tellimisega kiirusta enne, kui oled kindel, et kohe jälle puntras pole.
On veel üks võimalus.
Võtab lahti PICi näidisprogrammi mis on mõeldud termoanduri juhtimiseks.
Lisad sinna juurde LEDi vilgutamise osa, ka näidis.
Nüüd organiseerid need "tulevad" pinge voldid ühte AD sisendisse, LEDi asemel vilgutad optroni.
See omakorda "vilgutab" takisti ja konde komplekti.
Seal konde peal ongi vajalik väljundpinge. Selle "mineva" pinge juhid mõõteriista ja tagasi teise AD sisendisse.

Arvutiks võib olla seesama juveelipoe kõrvarõnga karppi ehitatud isend, mis eelmisest ehitamisest üle jäi.
Võib ka teha mõne teise uustinutuse kas siis mõnel 1975. aastast jäänud EC1010 jupil või
Elektroonika 60-e tühjal mõõturiplaadil või võid võtta ka poest mõne tühja testplaadi.

Kui plaanid teha nii nagu ma kunagi ELFAs soovitasin et vana ID kaart ja keerutatud montaaž siis ära sellest kõvasti räägi.
Ma tegin kunagi nii oma diplomitöö ja praegu kasutan nii tehtud PIC programmaatorit.
Tookord hakkas ühel mehel seal foorumis selle pildi nägemise peale paha. ON siis seda jälle vaja.

Sinna programmi kirjutad veel juurde ühe tabeli.
Kui sisse tuleb nii, siis välja läheb naa. Üks lihtne arvude jada.

Kui said valmis, ühendad juhtmed ja lähed testima - häälestama.
Kaasa peaks võtma tütre või poja. See on siis selleks et tulevikus oleks natuke vähem mitteoskajaid hädavareseid.
Kui lapsi pole käepärast, siis kõlbab ka naine või armuke. Laptop olgu ka kaasas.

Nüüd otsid kuskilt teeäärest selle politsei kiirusemõõtja.
Sõidad selle eest läbi 15 km/h, 30, 50, 90, 160, 210. Kui ei vea, maksad ära trahvi.
Laptop mõõdab üle USB mõlemad "voldid" ja salvestab tulemused ning kaassõitja kontrollib kas sai õigesti
ja imestab kuidas SINUSUGUNE oskas sellist asja teha.

Edasi on jälle kaks võimalust kas parandad tabeli numbrid või leiad polünoomi läbi mõõdetud punktide.

Ja ongi kõik.
Vasta
#15
Selle nimekirjaga ma tahtsin näidata, et mida sellise töö tegemine nõuab.
Kui soovid käimamineku garantiid, siis paratamatult lisandub töötunde seadme töövõime kontrolliks. Tinutaja töötundi tellides saab muidugi odavamalt hakkama, aga garantiid ei saa.

Aga firmware saab siit: http://www.siliconchip.com.au/Shop/6/1563

Trükkplaadi koha pealt on 2 varianti:
1. Tellida. Suhteliselt kallis, aga koostamine (detailide pealeladumine) on lihtsam.
2. Kasutada makettplaati. See on odavam, aga koostamine on aeganõudvam ning tulemus jääb (altpoolt vaadates) kole.

Mälu järgi sai Oomipoest ja Elfa-st vanasti tellida ka väiksemaid tinutustöid.

Ja pead leidma kodaniku PIC-i programmaatoriga, kes firmware mikrokontrollerile sisse kirjutaks.

(18-03-2013, 10:49 AM)A.R. Kirjutas: Nüüd organiseerid need "tulevad" pinge voldid ühte AD sisendisse.
Pole seal mingeid volte.

Auto aju annab välja kiirusele vastava sagedusega impulsse.
Vasta
#16
(18-03-2013, 11:21 AM)andrei Kirjutas: Ja pead leidma kodaniku PIC-i programmaatoriga, kes firmware mikrokontrollerile sisse kirjutaks.
Kui PICi üks kord kirjutada sisse boot, siis edaspidi saab laptopi USB programmi laadimisega suurepäraselt hakkama. Suutsin vist isegi Felchi veenda selle tegevuse võimalikkuses.
Tsitaat:2. Kasutada makettplaati. See on odavam, aga koostamine on aeganõudvam ning tulemus jääb (altpoolt vaadates) kole.
Kuidas on summaarse ajakuluga võib olla küsimus. Samas, kui ei kopeerita mingit valmis skeemi, vaid luukse uut on see kindlasti lihtsam ja muudetavam lahendus. Ja kui kasutada peent, teflonisolatsiooniga traati, siis on mõistlik vedada juhtmed läbi aukude ja kasutada plaadi mõlemat poolt. Siis on juhe samaväärne suvalise teise detailiga.

Kui kasutada papi või plastikutükki ning teha montaaž nõela, isolatsioonita traadi ja keerutajaga (või ka lisada tinutus) siis see õpetab tegema seda, mida teeb eagle s.o. ühendama jalgu nii et juhtmed on risti aga kontakti pole sest ühendused on plaadi eri pooltel.

Võin kinnitada et suvaline omatehtud plaat, mis on töötab, teeb kõike seda mida pidi, paistab tegijale kaunis. Ja lisab julgust asuda uue, keerulisema ülesande kallale.

Nii EI PEA tegema aga nii VÕIB teha.

Tsitaat:Auto aju annab välja kiirusele vastava sagedusega impulsse.

Seda lihtsam.
Protsessoriga, mis töötab sagedusega mõnikümmend MHz, pole ju probleemi mõõta mõnekümne kilohertsilist perioodi. Ja perioodiliste pulsside väljastamine on ka lihtsam kui analoogi tekitamine.
Siis pole ju AD-d vajagi!
***
Jumal selle autoga.

Arvuti laadse asjaga saab lahendada mitmesuguseid probleeme ja
see ei ole nii ülesaamatu ülesanne nagu algul paistab.
Kui nüüd koolides tuleb robotiõpetus, siis vast saab ka sealt edasi arusaamisega nii kaugele et "robot" pole ainult kaklemise mänguasi
vaid ta võib teha ka muid vajalikke töid.
Vasta
#17
Pean tänama teid kõikide vastuste eest.
Kuigi enamus teksti on mulle teadmiste puudumise pärast kirju, üritan kusagilt algust teha ja vaikselt edasi tegeleda Smile.

Tänud teile kõigile !
Vasta
#18
Ohoo, ongi kood vabalt saadaval! Siis pole ju enam mingit probleemi. Plaadi montaaži saad kohandada vastavalt oma soovile. Koodi kivisse kirjutamiseks on tõesti vaja programmaatorit. 1 korra võin sulle kirjutada, tööstuslikes kogustes...ei viitci.
Auto aju väljastatav sõltub kindlasti ka ajust. Mersu kaubiku kohta tean, et antakse kiirusest sõltuva täiteteguriga pulsse. Periood on konstantne. Kui huvitab, otsin valemi välja.
Vasta
#19
Leidsin vist kellegi juba pärnust kes mind aitaks.

Aga alguses tahaks seda ise kasutusele võtta..
Hiljem kui peaks huvi tekkima.. eks siis peab leidma mingi teatud koguse ja kellegile tööd pakkuma koodi kirjutamisel
Vasta
#20
Või kuna päris paljusid Silicon Chip-is ilmunud asju teeb Jaycar kittidena, siis tellid Jaycar-ist terve komplekti:

http://www.jaycar.co.nz/productView.asp?ID=KC5435

Raha muidugi läheb üksjagu......
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne