Elektroonikafoorum.com

Need inimesed kes teevad audioseadmete "hooldusskeeme" tuleks maha lasta. Lihtsalt juhtmed joonistatud, selleks et aru saada mis toimub peab ise ümber joonistama. Selles krdi Fisheri skeemis on stereokanalit ka üks ühtemoodi teine teistmoodi, jube

Aga teemasse tagasi. See helipea skeem on üliilusti tehtud - mähise keskosa on mahtuvuse mõttes maandatud ning balansseeritult võimendatud. Kuna mõlemad mähiseotsad on kõrge sisendtakistusega opaka küljes ja see opakas on duubelopakas, siis ka võimalik "nihe" kompenseerib ennast ise.
Igati mõistlik oleks analoogselt ka grammaripeaga toimetada.

(25-09-2015, 11:31 PM)madis Kirjutas: Igati mõistlik oleks analoogselt ka grammaripeaga toimetada.

Hea mõte, mõnel tusameelsel talveõhtul võiks sellisel põhimõttel fonoastme makettplaadil kokku joota ja vaadata, mis kõlarist kostub. 

Leidsin netist veel sellise variatsiooni - sisend otse, invertersisend lüüdiga mättast isoleeritud:

   

   

...

(25-09-2015, 10:47 PM)madis64 Kirjutas: Kui see nii on ja opvõimendi poolt tekitatud sisendi alalispinge reaalselt helipeale halvasti mõjuks, siis ei tohiks leiduda ühtegi opvõimendiga fonoastet, millel see konde puudub?

Võib nii olla küll, kuna opaka teine sisend ei ole alalise mõttes nullpingel. Kuigi see alaline peaks üsna väike olema aga kui teine sisend oleks nullis oleks kindlasi see alalispinge nii väike, et mingit magneetimist ei ole.

(25-09-2015, 11:18 PM)madis64 Kirjutas: Netist esimese otsinguga skeeme lappides jääb siiski mulje, et paljud ei pea sellist helipea "kaitsekondet" vajalikuks:

Kui neid skeeme vaatad täpsemini, siis neil on sisendid ilusti alalise nullis.

(26-09-2015, 08:58 PM)moi Kirjutas: Kui neid skeeme vaatad täpsemini, siis neil on sisendid ilusti alalise nullis.

Ma vaatan neid skeeme eest ja tagantpoolt, kuid minu arusaamise järgi on ka "lüüdistatud" skeemide sisendid "alalise nullis".

Mis on see nüanss, millele ma (ja lisaks minule suur osa netiautoritest) pihta ei saa?

Alustades tagantpoolt ettepoole:

- kui sisendite kommuteerimine toimib tavalise lülitiga (mitte mikroskeemilise multipleksoriga) ning peale (kommutaatorile järgnevat) helitugevusregulaatorit on kondensaator, siis milleks fonoastme opvõimendile väljundkondensaator?
Mõne kuni mõnekümne millivoldisest (volüümiregulaatori sisendotsal) alalispotentsiaalist tuleneva "mütsatuse" ärahoidmine sisendite ümberlülitamisel?

- milleks fonoastme invertersisend lahutatakse galvaaniliselt "maast", kui otsesisendis kondensaator puudub?

Vägisi tuleb pähe vandenõuteooria, et inseneridele oli antud omal ajal ülesanne keerata fonosisend nii "pekki", et kasutajad tormaksid cd-sid ostma.

Ma arvan et tuleks mõelda teises kontekstis:

1) lüüdid kuivavad
2) kivid driftivad
3) komponentide tolerants vilets

ja inseneril ülesanne teha skeem mis kaua töötaks hoolimata eelnevatest jamadest.
Igatsorti audiofiilsed lähenemised (Zen nt) on ülimalt kapriissed komponentide suhtes ja tahavad häälestamist jne jne

Ja kui tahaksid "konsumer" asja sisse panna mu-metal hõbetraat sobitustrafot, siis ei lasta, kuna see maksab rohkem kui ülejäänud võimukomponendid

Ja see teeb seadmed kalliks ja 95% inimestest ostab ikka hinda...


Nii et küsimus on projekteerimisülesandes !

(26-09-2015, 11:55 PM).madis64 Kirjutas: Ma vaatan neid skeeme eest ja tagantpoolt, kuid minu arusaamise järgi on ka "lüüdistatud" skeemide sisendid "alalise nullis".

Kui seda algset RIAAt vaatad, siis seal on üks opaka sisend maast kondekaga eraldatud, seega alalispinge võib seal olla mis iganes, ehk mis pinge seal, on määrab teisel sisendi pinge see tähendab  tagasiside ahelad ja opaka ninhkepinge. Teistel postituse 10 skemidel ei ole ükski opaka sisend maast kondekaga eraldatud. Kuna opaka sisendvoolud on väga väiksesed, tagasisidestamat võimendus sisuliselt lõpmatu (üle 100 dB) ja signaaliallikad alalisvoolu ei anna, siis isegi suhteliselt suurte sisendite ja maa vaheliste takistuste korral on sisendil parktiliselt alalispinge mõttes null potensiaalil. Tänu suurele võimendusele ei saa tagasisidestatud opaka sisendi olla erineval pingel, kui kumbgi sisend on skeemis mingil konstantsel pingel liigub teine alati samale pingle.
Vist ei saanud kuig selge selgitus aga nii ta umbes on.

See madise poitn on ka muidugi oluline  ja üks selliste skeemilahenduste kasutamise põhjus, masstootmine ja äri vajab   natuke teist lähenemist kui mõnele audiofriigile meeldiks.

(27-09-2015, 12:19 PM)madis Kirjutas: 1) lüüdid kuivavad
2) kivid driftivad
3) komponentide tolerants vilets
...
Nii et küsimus on projekteerimisülesandes !

Lüüdid kuivavad - täiesti nõus, seetõttu on parim lüüt puuduv lüüt ;-).

OK, mõistan kaubanduslikus tootes tootja tagala kindlustamiseks opvõimendi väljundis asuva lüüdi olemasolu, kuid sisendite lüütide (nii otsesisendi sidestuslüüdi kui invertersisendit maast isoleeriva lüüdi) olemasolu tõstab ju tootehinda, lisab ajas vananevaid komponente (mis võib ka olla kaudne eesmärk sundimaks tarbijat uut võimendit ostama - "mu olemasoleva "hakkab ära väsima ....").

Kivide drifti (alaliskomponendi tekke väljundis) mõju järgnevale ahelalae elimineerib väljundlüüt?

Jah, projekteerimisülesannet me tõesti ei tea, kuid selline lahendus (kaubanduslikes võimendites) ei ole piiratud ainult ühe valmistajaga.

(27-09-2015, 01:11 PM)moi Kirjutas: Kui seda algset RIAAt vaatad, siis seal on üks opaka sisend maast kondekaga eraldatud,

Hea küll, panen kaks võrreldavat ja üsna sarnast varianti ühele pildile:

   

Esimese lahenduse analooge on eBay, diyaudioa, audiokarma jne täis, teise lahenduse C2L ja C3L kondensaatorid isoleerivad invertersisend alalispotentsiaali mõistes maast - eesmärgiks opvõimendi väljundi parimal viisil "nullis hoidmine"?

Kuid milleks seda "parimat nulli" vaja on, kui väljund järgmistesse astmetesse ikka läbi kondensaatori lastakse?

Igal juhul tekib selline tunne, et kui osta endale sisendite mehaanilise kommuteerimisega "teise ringi" võimendi, võib põhimõtteliselt kõigist fonoastme lüütidest (toiteahala omad välja arvatud) lahti saada (peale volüüminuppu on nagunii kondekas ja sisendite ümbervalimise ajaks on alati kasulik helitugevus maha keerata, kuna kunagi ei või teada, mis ühendatavast sisendist parasjagu "tuleb").
Kui edasimüügiks läheb, võib ju väljajoodetud ja seadme sisse ümbrikuga teibitud komponendid soovi korral alati tagasi joota.

Maki- ja muud vaheväljundid tuleb ilmselt läbi kondekate lasta - ööuni on rahulikum.

..arvesta ka seda, et volume potekas on väga alalisvoolutundlik. Kui on "krõbisev pote" ja seal on alalispinge peal, kasvõi väike, siis on keerates krõbin kuulda. Kuid kui alalispinget ja helisignaali pole, siis ei krõbise.

Ehk siis aitab

a) pikendada pote eluiga
b) varjata kõrva eest odavat potekat