Elektroonikafoorum.com

(28-09-2015, 10:32 AM)madis Kirjutas: ..arvesta ka seda, et volume potekas on väga alalisvoolutundlik. Kui on "krõbisev pote" ja seal on alalispinge peal, kasvõi väike, siis on keerates krõbin kuulda. Kuid kui alalispinget ja helisignaali pole, siis ei krõbise.

Nüanss on minu jaoks uus.

Sellisel juhul tooksin ma liugurile järgneva kondeka lihtsalt ettepoole - pote signaaliotsale.

Kuigi jah, tuleb vist enne uurida, kuidas järgneva võimendusastme sisendi (sisendtransistori vms) alalisrežiimile selline liigutus mõjub.

Järgnev ahel saab läbi pote maapotensiaali, nt ühepoolse toite puhul jälle jama....

(28-09-2015, 09:44 PM)madis Kirjutas: Järgnev ahel saab läbi pote maapotensiaali, nt ühepoolse toite puhul jälle jama....

Nõus, ei ole vist igal juhul teps mitte soovitav.

Leidsin veel sellise Technics fonoastme skeemi, kus toited näivad olevat meelega mõnevõrra ebasümmeetriliseks aetud, seetõttu sisenditele ja väljunditele alalispotentsiaal korraldatud ja opvõimendi täielikult "lüüdistatud":

   

Kas ehk on kardetud, et vaikenulli juures läheb opvõimendi võnkuma?

Või on vaja olnud lüütidele õige polaarsusega keskkond tekitada?

Tundub nagu muna ja kana situatsioon olema - et on otsustatud mis iganes põhjustel opvõimendi kondensaatoritesse mähkida ja kui juba mähitud, siis tekitame alalispotentsiaalid ka.

Et kuna me tõenäoliselt selle nähtuse algpõhjusteni ei jõua, siis mind lohutab see lüütide eemaldamise võimalus koos heli tõenäolise paranemisega piisavalt.

Pähe tulid veel kaks täiendavat argumenti, mis võivad selliste skeemilahenduste põhjuseks olla.

Esiteks ei pruugi 80-tel kasutatud opvõimendid lühise vastu kaitstud olla ja fonoastme väljundit on magnetofoni suunduva kaabli abil lihtne lühistada.
Samuti ei võinud seadmevalmistajad kindlad olla magnetofoniväljundisse ühendatava seadme (võis ka näiteks teine võimendi olla) sisendis kondensaatori olemasolus nii et juriidilise vastutuse vähendamiseks tuli alaliskomponendi tõkestamiseks kondensaator vahele panna.

Ning kui juba otsustati lüüt opvõimendi väljundisse panna (oleks võinud ka makiväljundi ette ta paigutada), siis odavama otsa seadmetesse ilmselt bipolaare ei pandud ning tavalisele lüüdile õige polarisatsiooni tagamiseks nihutati toiteid.
Kui juba toiteid nihutati, siis tuli lüüdistada ka mõlemad sisendid.

Ning kõigele lisaks tagas selline lüüdistamine helikvaliteedi halvenemise aastate jooksul, mis tingis kasutajale vajaduse osta uus võimendi.

Ilus pisike vandenõuteeooria ;-) .

(28-09-2015, 08:14 AM)madis64 Kirjutas: Hea küll, panen kaks võrreldavat ja üsna sarnast varianti ühele pildile:

Sellel B skeemil on need märgitud lüüdid ka madalate sageduste lõikamiseks ja muidugi alalise nulli hoidmiseks väljundi(te)s. Nulli on vaja, et esimene aste ei ajaks teist režiimist välja ja et ei tekiks teisel opakal nii suurt nillist erinevust mis võib signaali piirama hakata.

(28-09-2015, 10:58 PM)madis64 Kirjutas: Leidsin veel sellise Technics fonoastme skeemi, kus toited näivad olevat meelega mõnevõrra ebasümmeetriliseks aetud, seetõttu sisenditele ja väljunditele alalispotentsiaal korraldatud ja opvõimendi täielikult "lüüdistatud":

Ei usu et toited meelga on ebasümeetrilised tehtud, lihtsalt nii kukkus välja ja genereerimist seal ka ei kardeta, põhjused on ikka samad mis eespool läbi käisid.

(29-09-2015, 09:19 AM)moi Kirjutas: Ei usu et toited meelga on ebasümeetrilised tehtud, lihtsalt nii kukkus välja

Kui pluss ja miinustoites on erinevad takistid ja stabilitronid ning skeemile on trükitud erinevad nimipinged, siis kogemate see küll ei juhtu.

Olen seda lahendust (toite sihilikku ebasümmeetrilisust) ka muude audioseadmete skeemides näinud (viimati mälu järgi Fisheri ekvalaiseriastmes:

   

   

) - iga kord ei hakka see eripära silma, kuna nimipingeid pole skeemile trükitud.

Ma mõtlesin rohkem seda, et see Techniksi skeemi -16,8V ja 17V on juhuslikud aga mitte skeem, kuidas toiteid silutakse ja alaldatakse. Kuna ilmselt eri toidetel on erinev koormus ei olegi väga lihtne (ja piisavalt odav mastootmise jaoks) toiteid 0,00V täpsusega samaks ajada ja polegi vaja kuna see ei mõjuta sisuliselt kuidagi opaka väljundi nulli. Rohkem kui toide, määravad seda sisendite potensiaalid.

(30-09-2015, 09:26 AM)moi Kirjutas: Kuna ilmselt eri toidetel on erinev koormus ei olegi väga lihtne (ja piisavalt odav mastootmise jaoks) toiteid 0,00V täpsusega samaks ajada ...

No reguleertransistori järele R255 lisamine (skeem eelmisest postitusest) küll mingist erilisest püüdlusest toitepingeid võrdsena hoida ei kõnele - pigem ikka vastupidi

Täpset põhjust, miks see seal on ei tea, pole muud skeemi näha aga ilmselt ikka asja pärast.