Elektroonikafoorum.com

Üks variant oleks kasutada ka TO-korpuses takisteid, millele siis juba mitmesuguseid radiaatoreid külge saab kruvida:

https://www.digikey.com/en/articles/heat...heat-sinks

https://www.vishay.com/resistors-fixed/heatsink/

https://www.tme.eu/ee/katalog/?search=rt...order=desc

Tänud, ütleme et ma enne esimest postitamist mingid graafikud ka leidsin+ andmelehed. Täitsa algne küsimus oligi mis võiks olla ok temp, transistoritel ja takkidel antud juhul. Ma üritan kuidagi täpselt ära mõõta mõlemate komonentide temp. Mul küll jääb tugevalt vajaka elektrooniku haridusest aga ma kahtlen sügavalt, et 65C rohkem selle lahenduse puhul algselt ette oli nähtud/plaanitud. Pärast erinevate komponentide ülejootmist ja uuesti kontrollides pingete skeemile vastavust siis skeemil 56 asemel 54, 39 asemel 36, 54 asemel 53, 24(q504) asemel 28 vahel 30, see on kõige rohkem mööda. Nenede kahe r518,519 taki ühendamisel abil saab q501 54v tõsta 55v peale aga mul pole õrna aimugi palju 1-2v vähem võib jama põhjustada ja temp võib tõsta. Lisaks see takkide ja transistorite soojus tõstab parema kanali lõputransistorite 2sa1216 (paar kraadi kõrgem sest on "ahjule lähemal") ja  2sc2922 temp ~5c võrra seda siis 20 minuti jooksul. Pole väga rohkem seda võimu järgi julgenud hoida ka.
Lihtsalt jahutamine ilmselt algprobleemi ei lahenda.

Edit: takkidel r505/504 elavh.termomeetiga 84C, q502/552 75C, q506/556 78-80C. Seda siis 5 minuti pärast tühijooksul. q504 pärast r518,519 lahti ühendamist 35v, mujal jäi põhim samaks.

Kas sa oled mõõtnud õhutemperatuuri korpuse sees (suletud katetega loomulikult) umbes sellisel koormusel (väljundpingel 8R takistitesse) nagu tavaliselt seda võimendit kuulatakse? Et kui soojaks õhk (jahutav keskkond) sees tegelikult läheb?

Transistoride temperatuuridest (ei ole ka selle ala spetsialist) pajatb internet seda, et siirde max temperatuur võib olla vahemikus 100...175 kraadi, siirdest korpusesse on temperatuuride vahe ca 20...30 kraadi ning sealt edasi tuleb radiaatori jahutusvõimekus (soojuse üleandmine ümbritsevasse keskkonda) ning mida kõrgem on keskkonna temperatuur, seda kõrgem on korpuse temperatuur (samal koormusel) ning seda kõrgem on ka transistori siirde temperatuur.

Targemad nüüd parandavad, kui ma jämedalt eksin.

Nii et audioahelatransistoride töötingimused on seda paremad, mida madalam on siseõhu temperatuur nende ümber.
Selle võimendi omapära on, et madalamat toitepinget tehakse suhteliselt kõrgest pingest, mille kaovõimsus paratamatult korpuse sees mõttetult õhku kütab. Sellest lahtisaamiseks (mõistuse piires) peaksid siiski need võimsustakistid juhtmetega tagapaneelile viima - siis toimib paneel radiaatorina juba välisõhu suhtes ja sees muutub olukord talutavamaks.

Netis on kirjutatud ka selliste seadmete kohta, mis õnnetul kombel nii kuumaks osutusid, et komponentide jalad hakkasid end plaadist lahti jootma ning ainuke tehasepoolne soovitus tehnikutele oli kasutada kõrgema sulamistemperatuuriga joodist.

(24-04-2021, 09:52 PM)roirex Kirjutas: Täitsa algne küsimus oligi mis võiks olla ok temp, transistoritel ja takkidel antud juhul. 

Takistite kohta kirjutavad:

https://learnabout-electronics.org/Resis...ors_10.php

"Typical maximum temperatures for carbon composition resistors would be around 100 to 120°C and for metal and oxide film types, about 150°C. Wirewound resistors can operate at higher temperatures up to around 300°C."

(25-04-2021, 10:22 AM)madis64 Kirjutas: A: Kas sa oled mõõtnud õhutemperatuuri korpuse sees (suletud katetega loomulikult) umbes sellisel koormusel (väljundpingel 8R takistitesse) nagu tavaliselt seda võimendit kuulatakse? Et kui soojaks õhk (jahutav keskkond) sees tegelikult läheb?

B:Transistoride temperatuuridest (ei ole ka selle ala spetsialist) pajatb internet seda, et siirde max temperatuur võib olla vahemikus 100...175 kraadi, siirdest korpusesse on temperatuuride vahe ca 20...30 kraadi ning sealt edasi tuleb radiaatori jahutusvõimekus (soojuse üleandmine ümbritsevasse keskkonda) ning mida kõrgem on keskkonna temperatuur, seda kõrgem on korpuse temperatuur (samal koormusel) ning seda kõrgem on ka transistori siirde temperatuur.

Targemad nüüd parandavad, kui ma jämedalt eksin.

C:Nii et audioahelatransistoride töötingimused on seda paremad, mida madalam on siseõhu temperatuur nende ümber.
Selle võimendi omapära on, et madalamat toitepinget tehakse suhteliselt kõrgest pingest, mille kaovõimsus paratamatult korpuse sees mõttetult õhku kütab. Sellest lahtisaamiseks (mõistuse piires) peaksid siiski need võimsustakistid juhtmetega tagapaneelile viima - siis toimib paneel radiaatorina juba välisõhu suhtes ja sees muutub olukord talutavamaks.

D:Netis on kirjutatud ka selliste seadmete kohta, mis õnnetul kombel nii kuumaks osutusid, et komponentide jalad hakkasid end plaadist lahti jootma ning ainuke tehasepoolne soovitus tehnikutele oli kasutada kõrgema sulamistemperatuuriga joodist.

A: Ei ole, sest puuduvad momendil vahendid, põhim saaks Dallas 18b20 ja arduino baasil teha dig.temp vahendi mõõtmiseks. Analoogselt suletud arvutikorpusega lõputaransistorite jahutus võib paraneda. Muud transid/takistid läbi plaadi ikka õhku ei tõmba, kuigi q501/ (551 selle kohal on suur konde, see ilmselt pidurdab jahutust) on radika all ava ja võib parandada jahutust. 
B: suures plaani siis ok, seda võib ka andemlehtede põhjal ikkagi normaalseks pidada.
C: 61->39->20/16  pole küll palju kogemusi aga näituseks see denoni avr 53->15 radikad küll suuremad aga olid kusagi 60C. Samas ka netiavarustes vahetati neid 15v kive seal mis surid. Seega mingid teised takistid korpusest välja või "lakke" on mõeldav lahendus.
D: Sellel põhjusel ma seal transid, takistid, dioodid üle jootsing, mõnel jootekolviga puudutamisel tina "haihtus". 
Loeme siis temp teema lõppenuks.
Ja oletame, et 56 vs 54v pole ka suur probleem.  Aga see q504 24v asemel 35v, teeb natuke rohkem murelikuks. Kooslus q504, q503, q502. r510 on 47k, r511 on 555ohm. Kus seal viga kahtlustada, transid lihtsalt maha joota ja testida?

(23-04-2021, 11:36 AM)roirex Kirjutas: Lisaks tekkis küsimus, plaadi joonisel on R517(skeemil ilmselt r519) ja R518. Plaadi järgi nagu takkide üks ots õhus. Skeemil ka kuidagi imelikult märgitud. R518 oli tinaga ühendatud rajaga, r519 oli õhus. Kas need on mingid test/häälestus/kompensatsiooni takistid?

Ei oska arvata - esimest korda näen sellist lahendust. Ju siis tootja mingil põhjusel neid vajalikuks pidas.

(25-04-2021, 04:54 PM)roirex Kirjutas: Aga see q504 24v asemel 35v, teeb natuke rohkem murelikuks. Kooslus q504, q503, q502. r510 on 47k, r511 on 555ohm. Kus seal viga kahtlustada, transid lihtsalt maha joota ja testida?

Ma ei saa päris nüüd pihta, kus kohas on 24V asemel 35V ja millistel tingimustel - ehk täpsustad?

ma postitise nr linki ei oska panna aga minu post nr27 on skeem, seal on näha q504 väljatrans ja r510 47k nende vahel on märgitud 24v, seal siis momendil 35v. Seal kõrval on ka c504 eleketrolüüt 1/50v mis peaks siis olema 1uF/50 reaalsuses on seal keraamik ja jootsin maha selle, reaalmahtuvus on ~67nF, koodi järgi ongi 68nF (683J)  sama keraamik on ka c554. Ma saan aru, et sellega üritatakse baasi q502 seadistada aga ma oletan, et see väga hästi sellise erinevusega ei õnnestu. Keegi remontinud ja midagi sassi ajanud oletaks aga ...

(25-04-2021, 09:20 PM)roirex Kirjutas: ...seal on näha q504 väljatrans ja r510 47k nende vahel on märgitud 24v,...

Ma pigem arvaksin, et seal on kirjas mõõdetavad väärtused maa suhtes.

Maa suhtes - millised on pinged Q501 kollektoril ja emitteril?

ma mõõdangi maa suhtes. q501 E-54v ja C-36(35)v neid ka siis ikka