Elektroonikafoorum.com

See on täiesti normaalne, mul on mitu korda juhtunud et teed seadme 99% valmis ja siis selgub et viimane 1% tähendab otsast peale uue ehitamist.

Tuvastasin antud probleemi allikana kontaktorid, mille kontaktidele viskasin rööbiti konded peale. Häireid poleks nagu olnudki. Nii, et ärge palun jätke neid sellises kohas ära.

Eks see eelpooltoodud plaat on kah üks paras retsi tulemus. Esmalt lendas ülemine kiht koos üldise groun-planega. Ikka kiirema valmistamise huvides. Siis ei õnnestunud CNC-s tookord alumist GND ala välja lasta. Järele sellest jäi too õnnetu rõngakujuline rada.

Samas hetkel tarkvara arendamise jaoks kärab küll. Piisavalt stabiilne. Nõrgad kohad on seal teada ja uue plaadi tegemine on vajadusel päeva küsimus.

Split- groundi teemadel on nüüdseks juba veelgi hoiatavat infot laekunud. Praeguse ideoloogia järgi elab kogu keskne arvuti oma USB süsteemiga täiesti omaette elu. Ühesõnaga, kui MCU mooduli USB-st saadud maa kokku viia üldmaaga, siis kardan probleemi, et kui keegi selle üldmaa mingil põhjusel lahti ühendab, võib see USB juhe, mis pole mõeldud suurele voolule, löögi alla sattuda.

Kas on vahelduvvoolukontaktorid ? Kui jah, siis paljas konde pole hea, selleks on spets RC ahelad (otsi ELFA kodukalt), seal on konde ja takisti ühes korpuses, mõeldud täpselt selleks otstarbeks.
Paljas konde tekitab väga teravaid vooluimpulsse.
Häirete silumisel ei ole nii et "rohkem on parem", vahel tundub nii kuid see pole tõsi.

Kogu see süsteem on alalisvooluga töötav (24V praegu, hiljem võibolla 48V). Samas kontaktorid (või suured releed) on mootorikontrolleri väljundis (kiiruse regulatsioon). Seal võib ka PWM-i laadne värk olla.

Enne katsetamisel oli ka huvi, et kui neid kondensaatoreid sinna ei pane, et kas elektroonikat on kuidagi võimalik nii teha, et see need laksud üle elab.

Seda, kui suur mõju on KaruTechi soovitatud korralikult tehtud plaadil, ei oska veel öelda.

Kuna ARM ise jääb tööle, üritan igaks juhuks ka tarkvaraliselt mõju vähendada. Kui ühendus kaob, siis restardib tolle USB kontrolleri.

Täiskoormuse teste pole veel kah teinud. Kui sealt 10 - 20 A lülitusi teha, siis ei tea, mis juhtuma hakkab.

(28-05-2010, 12:28 PM)Digirebane Kirjutas: Kogu see süsteem on alalisvooluga töötav (24V praegu, hiljem võibolla 48V). Samas kontaktorid (või suured releed) on mootorikontrolleri väljundis (kiiruse regulatsioon). Seal võib ka PWM-i laadne värk olla....

Kas FETidega ei oleks parem mootorit tüürida? Ei mingeid kontakte! BTSxxx seerias võiks olla sobivaid. BTS555 (http://elfaelektroonika.ee/cgi-bin/web_s...!71-015-53) on tootja väitel isegi mittehävitatav ! Kopterimudeli 80A lülitab vaevata ja ei soojene seejuures. See on HIGH-SIDE FET, peab veel leidma sarnase LOW-SIDE ja võib ehitada. Teine võimalus oleks mõni (pool-)silla kivi. Nt. kasutasin BTS7710 (http://www.alldatasheet.com/view.jsp?Searchword=BTS7710) klotsi auto salongi ventika tüürimiseks. Eks neid ole teisi ka muidugi.
Transiga saad hiljem PWMi kasutusele võtta. Arvata on, et läheb vaja.