Kõrvaklapivõimendid (seadmesisesed)
#41
Tegelikult pean end parandama - olles eile UA-120-ga kuulanud ära (nii valjult kui kõrvade heaolu peale mõeldes julgesin) Metsatöllu cd Lahinguväljal näeme ... pean möönma, et hetkel on see kast mul parim "klapivõim", mis seni käes on olnud.

Heli oli selge, detailne, kuid samas mitte väsitav. Bassi ja kõrgeid jagus täpselt niipalju kui tämbrinupust keerasin (ilma nendeta mu CD-67 ikka välja ei vea).

70W väljundmooduliga 200mW kuulareid toita on muidugi natuke humoorikas, kuid ehk on suurel toitetrafol ja võimsal väljundastmel tulemuses oma osa ...
Vasta
#42
Kuulamine UA-120 taga käis läbi klapi väljundi pistiku, kus ees on 330 oomi takistid?
Vasta
#43
(22-06-2016, 01:35 PM)moi Kirjutas: Kuulamine UA-120 taga käis läbi klapi väljundi pistiku, kus ees on 330 oomi takistid?

Vastab täiesti tõele...
Vasta
#44
Veel üks võistleja astub areenile:

http://www.ebay.de/itm/AC-12V-TDA2030A-D...1949439282

Hind nii odav, et narr on proovimata jätta...
Vasta
#45
Jõudu !

Ma ei näe erilist pointi selle kiti proovimises. Pildi pealt paistab täielik pask. Nii juppide, plaadi kui väljundpistiku poolest.


Kui sa ütled et lõppvõimu taga kõlas hästi, siis on see ju loogiline - vägev dünaamika ja ei klipi.

Otsi mõni A klassi skeem kõrge toitepinge ja ilma tagasisideta, usun et saad palju õnnelikumaks Smile
Ja klapipistik olgu 1/4 tolline pulk, pesa osta mingi kullatud profikas (Neutrik), Sound&Lighti poest (Vaarmanni).
Pööra tähelepanu toiteahela stabiilsusele ja trükkplaadi layoutile.
Ning eralda sisend muust jamast eraldustrafoga, igasugu võrgumüra saab kinga.
Üleüldse, otsi välja kõik groundloobid ja tapa maha.

Ma kunagi andsin samasugust nõu Tõnu Valgule Haapsalust, kes tegi "korraliku kivivõimu" ja ta tunnistas et krdi hästi töötab ja kõlab, kui arvestada elektrotehnika seadusi Smile
Vasta
#46
Tänud nimekaimule hääde nõuannete eest :-)

Jutt täiesti õige, kuid selleks, et head asja ära tunda (ei ole selle ala proff, tegelik kogemus kümnetest klappidest ja klapivõimudest ei ole mitte seljakotiga seljas), tuleb ka natuke sõnnikut uurida - taustsüsteemi määratlemiseks.

Pistikupesi ja muid ühendavaid juppe pole ma ühelgi kitiplaadil alles jätnud - ma neid selle pilguga kaenud, et mingisse olemasolevasse kasti sisse pookida (sealse võimendusastme asendamiseks), nii et tavaliselt on väljundpesa juba olemas.

Eraldustrafoni on ilmselt natuke aega - ma arengutee alguses ...

Kuid A-klassi kit (skeem) pakuks huvi küll.
Vasta
#47
Võtsin (pikoskoobiga) UA-120-l huvi pärast ka 1 kHz ristküliksignaali üles (et hiljem teistega midagi võrrelda oleks):

   
Vasta
#48
Mõõtsin siis pikoskoobiga ka BD A1 klooni üle (et oleks tulemused, mida ka võrrelda saab, peal algsed kitiga kaasatulnud opvõimendid):

- ristkülikusgnaali järgi on ta "pehmem";
- 10 kHz-ist ülespoole hakkab graafik langema

       
Vasta
#49
Ka LJM-i samalaadsed karakteristikud:

       
Vasta
#50
Kas klappide sidestamine läbi eraldustrafo ka head tulemust võiks anda:

   

?

Kunagi on Sansui ka sellist lahendust kasutanud (AU-X711).

Idee järgi peaks trafota variant (kasvõi sama võimendi väljund läbi vahetakistite) "sirgem" olema, trafo toob klapi-trafo omavahelise sobivuse probleemid juurde...
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne