Võimendi Hitachi HMA-7500MKII renoveerimine

[moi]

Vaevalt, ega DF üksinda ei määra.
Ilmslet on olems nii häid kui halbu isendeid mõlema DF numbriga võimude hulgas.

[madis]

Kui sama DF on saavutatud vähesema tagasisidega, siis võiks arvata et see on eelis. Vähem siirdemoonutusi.

[martk]

Sama ajastu mudelite DF.
Hitachi HMA 7500MK2 lõpus on 1 paar 2SK134/2SJ49 lateraalsed mosfetid
DF
100 > 1kHz  kõlaritakistust , pole märgitud
 
 
Hafler DH-220 lõpus 2 paari 2SK134/2SJ49
DF:
300 > 1kHz 8ohm,
60 > 10kHz 8 ohm
 
 
Sanyo Plus Series P-55 lõpus 2 paari 2SK134/2SJ49
DF:
30 > 40Hz 4 ohm
30 > 1kHz 4ohm
24 > 12,5kHz 4ohm
 
60 > 40Hz 8 ohm
60 > 1kHz 8ohm
48 > 12,5kHz 8ohm

[moi]

HMA DF on antud 8 oomi kohta.
3 on muidugi liiga väike valim aga kas 100 on valimis 60, 100, 300 suur, keskmine või väike?

[martk]

HMA DF on antud 8 oomi kohta.
3 on muidugi liiga väike valim aga kas 100 on valimis 60, 100, 300 suur, keskmine või väike?

Rõhutasin, et jutuks lateraal fettidega mudelite näited. Ja neid kahjuks sadu erinevaid ei toodetud. Minupärast võib mõni huviline nimekirja pikendada.
Kui vaadata kogu vanemat lateraalide toodangut, siis peaks nimekiri mudelitest kiiresti täienema:
Audio (Lateral) MOSFET's
1) Hitachi/Renesas vintage versions
2SK133/2SJ48 (TO3)
2SK134/2SJ49 (TO3)
2SK135/2SJ50 (TO3)
2SK226/2SJ81 (H-PAK identical to 2SK133/2SJ48)
2SK227/2SJ82 (H-PAK identical to 2SK134/2SJ49)
2SK228/2SJ83 (H-PAK identical to 2SK135/2SJ50)
2SK175/2SJ55
2SK176/2SJ56
2SK343/2SJ99 (H-PAK)
2SK344/2SJ100 (H-PAK)
2SK345/2SJ101 (TO-220)
2SK346/2SJ102 (TO-220)

Siin miski ülevaade lateraal lõppudest, mis vahepeal teemast eemaldub :
http://audiokarma.org/forums/index.php?t...ps.410615/

[madis64]

Teadmine - valgus, mitteteadmine - pimedus, ütles Agu Sihvka vene keele õpetaja...

Kevadise suurpuhastuse algustegevuseks sobib hästi kuhja kogutud vana kolu sortimine karpidesse ja riiulitele ärapanek.

Ühes kilekotis olid ka sellest võimendist (asendamiseks) väljajoodetud kompoendid.
Vahepeal olin ostnud omale "hiinaka" LCR-mõõturi ja mõõtsin nüüd kõik eemaldatud lüüdid üle:

a) "suured" toitelüüdid (5600uF/63V) => mahtuvus 3900...4600uF, ESR 1,3...7,5 oomi

b) "keskmised" toitelüüdid => neljast kaks ehk töökorras, kolmandal ESR üle 3 oomi, neljas kutu (ESR 150R, mahtuvus pikofaradites)

c) muud lüüdid:
- väike osa ESR alla 1 omi;
- pooled ESR vahemikus 1...10 oomi;
- mõned ESR vahemikus 10...26 oomi;
- mõned kutud (mahtuvus pikofaradites).

Ehk kokkuvõttes - selles võimendis polnud küll mõtet ühtegi originaallüüti sisse jätta.

[madis64]

Oli see võimendi pikemat aega "puhkusel" ühel riiulil suhteliselt jahedas ruumis (nii 12...16 kraadi).

Sealt välja võttes ja mõne aja pärast voolu sisse lülitades hakkasid millegipärast valjukate kaitsereleed plagisema.
Kusjuures plagisesid kõlarilülitite mõlemas asendis, mis skeemi järgi ei tohiks võimalik olla (vähemalt väljalülitatud asendis, kus releede juhttransside baasid emitteritega kokku peaksid olema ühendatud):

   

Hea küll, ainus seletus saab olla lülitikontaktide suur takistus või vahelduv katkestus kaablis pea- ja lülitiplaadi vahel.
Neid lüliteid olin siis algselt puhastanud "tänapäevase keemiaga" (olles lüliti tahaotsa puurinud selleks ava), kuid tester näitas praegu nii 50...180-oomilist takistust aeg-ajalt.

Ega midagi - skalpell kätte ja lülitipooled lahku (liimitud olid) - vastu vaatas selline pilt:

   

Kokku läksid nad tagasi igal juhul sellistena:

   

ning plagin on hetkel kadunud.

Loo moraal - kui midagi teha, on kasulik teha kohe alguses korralikult ...

Ning kui lugeda vanade võimendite müügikuulutusi, kus võimendi "just hooldatud" on, siis millegipärast "sirutub käsi kabuuri suunas" ...

[madis64]

Natuke aega mööda läinud ja tekkinud on selline mõte, et see võimendi vääriks ehk "tõeliseks dual-monoks" tegemist - praegu on ülekostvus (RMAA-ga mõõdetuna) ca 62 dB.

"Kurja juureks" näib olevat ühele plaadile ilma toiteahelate ja "maade" tõsisema füüsilise eraldatuseta kokkujoodetud eelvõimendusaste:

         

Kuna aga originaalplaati soovin kindlasti algupärases seisundis säilitada, tuleks uus ise kokku joota.
Selleks aga oleks vaja sarnase funktsiooniga võimendusastet detailidoonoriks (et ei peaks juppide hankimise ja sobitamisega liiga palju vaeva nägema).

Kui kellelgi on ettepanekuid doonorvõimendi mudeli kohta või vedeleb liigne plaat töölauasahtlis, siis palun lahkelt teada anda.

[moi]

"Kurja juureks" näib olevat ühele plaadile ilma toiteahelate ja "maade" tõsisema füüsilise eraldatuseta kokkujoodetud eelvõimendusaste:
 

Kui juba midagi põhjalikku ehitama plaanid hakata, oleks igaks juhuks mõistlik see eelvõimendi eraldi üle mõõta, mingi võimalus ju ikka eksisteerib, et nii polegi kuidas näib.
Võobolla on lihtsam need toited ja maad lahutada kui kümneid aastaid vanu juppe või plaate hankida?

[madis64]

Kui juba midagi põhjalikku ehitama plaanid hakata, oleks igaks juhuks mõistlik see eelvõimendi eraldi üle mõõta, mingi võimalus ju ikka eksisteerib, et nii polegi kuidas näib.
Võobolla on lihtsam need toited ja maad lahutada kui kümneid aastaid vanu juppe või plaate hankida?

Eks enne kolvi kuumaksajamist tuleb ikka eelaste üle mõõta, kuid ma olen üsna veendunud, et sellel plaadil on "arenguruumi" (üks kanal on toidete suhtes teise "taga", sisendsignaalid jooksevad plaadile sisse ka ühise "maaga" jne).

Olemasolevat originaalplaati ei taha lõikuma hakata, ma natuke restaureerijahingega - et kui ei ole tingimata vaja, siis ära pöördumatuid muutusi tekita ;-)