Võimendi Yamaha A-700 renoveerimine

[madis64]

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et ühel audiosõbral põles maha ühe kanali lõpuots tema Yamaha A-700 võimendis.

Kuna originaalsete võimsustransistoridega on praegusel ajal netist ostes paras "vene rulett", otsustas ta sellest teatud kompensatsiooni eest loobuda ja nii see aparaat mul koju jõudis.
Võtsin ta "projektidoonoriks" - et kui originaalseid lõputransistore mõne aja jooksul ei saa, on temast võimalik kas eelvõimendi teha või asendada võimsusvõimendiosa mingi muu versiooniga (moodulid internetist vms). Toiteosa, korpus, fonovõimendi - kõik ju korralikud.

Ei läinud aga kuigi mitut tundi, kui näpud hakkasid sügelema ja eBayst leidus korras elektroonikaga, kuid katkiste nuppudega sama mudeli pill, mis soodsa hinnaga pakkumisel oli.
Kuna Yamaha võimendit ei ole mul veel olnud, siis "mis ripakil, see ära" ja nii see kast kenasti nädalaga siia jõudiski:

         

         

   
.

[madis64]

Esimene samm loomulikult tema tundmaõppimisel oli pill 24-ks tunniks voolu alla ja seejärel kiire kontrollkuulamine - et kas peab müüjaga protsessima hakkama või võib tehingu lõpetatuks lugeda.

Kokkuvõtteks kõik läks hästi - heli tuleb, võimendi ise on väga vaikne.

Loomulikult ei jäänud asjad sellisesse seisu nagu saabudes - pilliga oli vaja ju põhjalikumalt tutvust teha (kontrollmõõtmised otsustasin jätta hilisemaks)...

Ah, jaa - võimendit müüdi kui testitud ja hooldatud seadet - nojah, kontaktimäärdelärakaid leidus esipaneeli allservas piisavalt:
               

Siit moraal tulevikuks - sellise seadme ostmisel tulab alguses talle ajaleht alla panna, et võimalik väljavalguv sola mööblit ära ei rikuks.

[madis]

Natuke offtopic, aga aru ma ei saa miks ei või tootjad kasutada kahepoolseid plaate.

Konkreetne võimendi oleks ca 5 eurot kalllim aga igatsorti külmjooted jms jama oleks olematu. Lisaks saaks teha lokaalseid varjestusi jne jne jne jne.

[madis64]

Pakun, et tolle ajastu teema - kulude kokkuhoid ja kogu aeg oli niimoodi tehtud ja turg selle teostustasemega sisse söödetud.

Ma ei tea, kas see on Yamaha-de eripära või ainult selle võimendi küsimus, kuid trükkplaadil puuduvad elementide tähistused ning hooldusmanuaaliski on neid plaadijoonistel ainult mõnedele peale märgitud. Värvikulu jälle väiksem ning iga külavend remontima ei kipu 

[madis64]

Aga kõik saab alguse toitest...

Skeemilt loetavate pingete järgi peaksid lõputransid töötama 71 voldisel pingel ning toite peareservuaarid on 22000uF konded:
Et siis suurusjärgus 10000uF kanali ja toiteliini kohta - pole paha.
Need konded on ka füüsiliselt parajad mürakad:
         

Ma ainult ei saa aru, miks peab juhtmete jootmisel jootetinaga sedavõrd uputama, et viigud korpusega (peaaegu) kontaktis on:
   

Tegemist küll "mustade juhtmete" ehk maaotsaga, kuid siiski...
Ega midagi, lõikuritega liigne tinaplönn maha ja valgus paistab jälle läbi:
   

[madis64]

Signaalikäitlus algab sisendpesadest...

Skeemil ju kõik vägagi kena:
   

, kuid plaadilt vaatab vastu mingi seltskond 330pF keraamikuid (mida skeemil ei leidu):
   

Natuke uurimist - tavalised häiresummutuskonded sisendsignaalilt maha, kuid miks nad nii suured peavad olema (tavaliselt on nad 100pF suurusjärgus, osal võimenditest puuduvad üldse) ning miks nad üldse sinna lisatud on? Mingi regionaalne mürastandardile vastavuseteema?
Pikka mõtlemist ei ole - sellised konded olen oma võimanditest kõik eemaldanud, nii ka siin:
   

Kui peaks - misiganes põhjusel - tekkima vajadus neid tagasi panna, saab nad lihtsalt plaadi alla joota. Kuid siis oleks parem ehk väiksemat sorti C0G/NP0 keraamikud valida.

[madis64]

Fonovõimendi siis järgmiseks:

Skeemilahendus päris ok, signaaliteel on ilma kondedeta hakkama saadud:
   

Fonopesade sisendplaadil laiutavad C101 keraamikud (120pF) - need lõikasin lihtsalt välja:
         

Fonovõimendi plaadi teostus on igati viisakas:
   

ning tõstetud esipaneeli toestamiseks sobib hambahari piisavalt hästi:
   

Samas kui helipea koormused tegin ümber:
- MM pea sai koormusmahtuvuseks 220pF Wima (C107, peaks "harju keskmiselt" piisav olema) algse 120pF keraamiku asemele:
- MC pea sai koormustakistuseks 100R (R105, algselt oli 220R) ja koormusmahtuvuse (C105, algselt 22nF, mis tundub ebareaalselt üledimensioneerituna - mu Onkyo P-303 saab ilma mingi mahtuvuseta hakkama) eemaldasin üldse.
uued elemendid jootsin plaadi alla, kus neid lihtne vajadusel vahetada on:
   

Väljundis olevat filtriahelat (C119/121 - R155/157) ei hakanud muutma - kui insenerid ta selliselt kavandasid, ju neil midagi mõttes mõlkus...

[madis64]

Lülititeplokk:
   

- müüja väidab, et puhastatud, võimendi esipaneeli alumine serv ujub puhastusõlis, pistelised kontaktitakistusemõõtmised näitavad, et "juhivad küll" - ehk teiste sõnadega - ei hakka hetkel lammutama.

[madis64]

Tämbriplokk (koos "variable loudness"-iga):
   

Jaa-jaa, Tõelised Audiofiilid kuulavad Direct-is ning ega see kondevalik:
         

erilist sümpaatiat ei ärata.

Mis siis sisse pandud sai:

C145/146 => 68uF/35V FM (toites on 22uF natuke nadivõitu)

C131/132 33uF/35V FM (karbis leidusid ka Nichiconi Muse-id, kuid korpused natuke suured, ei mahtunud ära)

C133/143 3,3uF Wima MKS2

C125/126 3,3uF Wima MKS2

[madis64]

Viimane plaat - võimendi peaplaat...
   

Ega muud ei olegi öelda, kui iga viimane kui lüüt mahtuvusega 100uF ja vähem läheb vahetusse. Kui ikka "hiinakas" näitab signaalikaoks (väljajoodetud lüüdil) 4% ja uuel lüüdil on see 0,4%, siis pikka mõtiskelu siin ei järgne - see võimendi võiks töökorras säiluda järgmised 10 aastat.