Vinüülimängija fonovõimendid

[madis64]

Ei olnud seda lugenud.

Nüüd silmasin üle ja kogu see tarkus seal näib sõitvat natuke kõrgemal kui minu tiivad kannavad.

Samas jääb ka selle kirjatöö eesmärk natuke segaseks - oskad sa kolme lausega kokku võtta, mis selle artikli uba on?

[martk]

Samas jääb ka selle kirjatöö eesmärk natuke segaseks - oskad sa kolme lausega kokku võtta, mis selle artikli uba on?

Olen valmis dialoogiks - copy/paste artiklist enimsegased lõigud/laused - püüan neid siis kommenteerida.

[madis64]

Olen valmis dialoogiks - copy/paste artiklist enimsegased lõigud/laused - püüan neid siis kommenteerida.

Ei ole mõtet selle 29-lehelise üllitise osas dialoogi algatada - selles puuduvad teesid ja kokkuvõte s.t. ei ole võimalik aru saada, milline on selle kirjatüki eesmärk.

Ma palusin kolmerealist kokkuvõtet - kui seda ei ole, siis mis ikka teha...

[madis]

Laisk oled

Mis mulle silma jäi

1) overload käitumine on väga oluline kuna ehkki MUUSIKALIST energiat kõrgsagedustel on vähe, jätkub sinna krõpsude energiat, mis küllastavad võimu ära ja transientidest taastumine võtab aega - ehk siis transient ise võib olla väga lühike, kuid võimendist tekitatud "ringing" sada korda pikem. Seda peab arvestama tagasisidestatud võimudel.

2) JFET sisendiga võim paneb mürade osas pika puuga opamp võimudele.

3) toiteallikas peab olema SOBILIKU väljundkarakteristikuga, "flat" ja kõva puhvriga toitekas ei ole ilmtingimata parim, eelkõige tekib probleeme kõrgsageduslike voolumüradega. Selles osas on A klassi võim jällegi superior, kuna tarbib väga püsivat voolu (erinevalt AB klassist)


Punkt 3 tuli mulle üllatusena kuid raske on vastu vaielda, põhjendused on adekvaatsed...

[martk]

Mis mulle silma jäi

Tänud Madis et viitsisid teise inimese artiklit lugeda, kus ta analüüsis omal kogemusel ja mõõtmistel phonolahendusi aastast 1979-2014. Ja seda vaid 29-l leheküljel
Mulle jäid silma lisaks need märklaused:
*eelistatud kasutada aktiivtagasidet
*lampvõimendi müra alati kõrgem kui ränil
*takisti müra saab vähendada
*iga opakas nõuab lokaalset toite silumist
*müra mõõtmisel tuleb phonosisendis imiteerida helipeaga sarnast induktiivsust

Kui sul veel see raamat kogemata lugemata>The Sound of Silence. Lowest-Noise RIAA Phono-Amps: Designer's Guide.Authors: Vogel, Burkhard:
https://www.springer.com/gp/book/9783642197734
siis saada privas oma mailiaadress - saadan sulle lugemiseks.

[madis64]

^^, ^  

[madis64]

Ühes teises teemas küsiti nõu, mida võiks teha Marantz SR-1100 sisemise fonovõimendiga.

Kirjutasin siis oma arvamised siia:

www.elektroonikafoorum.com/thread-815-post-5582.html#pid5582

, siin dubleerima ei hakka.

Tegelikult on tegemist suhteliselt standardse lahendusega nii et sama kirvega võib mitmeid kurgi püüda...

[roirex]

Küsiks siis siin, et sai täna päeval natuke neid 4588 võimalikke alternatiive uuritud ja sr1100 on +-14v toiteks. Paar kivi mis sportlikust huvist katsetamisse võiks minna olid vist 18v ja 16v. Sellega ka mingid jamad kaasnevad. See +-14v on seal 2 zeneriga tekitatud, palju neil talutav erinevus võib olla. üks oli 13,98-14.0 aga teine oli 14,16(18).

[madis64]

Opvõimendeid võib alati toita (teatud piirini loomulikult) madalama toitepingega (mõnes cd-mängijas toidetakse neid ka vaevalise 5 voldiga).

"jamad" võivad kaasneda uuemate ja kiiremate opvõimendite kasutamisega - võivad vanades skeemides genereerima minna (FFT-võimeline oss abiks või siis mõõdad temperatuuri - ei tohi liiga soojaks minna). Elementaarne "hügieen" on toites kas 100nF konde 4. ja 8. jala vahele või siis mõlemalt toiteotsalt maha - aga kivi all teisel pool plaati ja kivile hästi lähedal. Ise olen kasutanud 4/8 otsa vahel varianti.

Toitepinged ei ole praktiliselt mitte kunagi täiesti võrdsed - erinevus võib olla ka kunstlikult tekitatud (sisend-väljundlüütidele eelpinge andmine) või siis laoriiulilt võetavatest komponentidest tulenev. Mõni skeemilahendus tagab väljundis alalispingena nulli, mõni mitte.

Sinu toitepinge-erinevuste puhul on olulisem väljundis olev alalispinge.

[madis64]

Väike vahelepõige muudest tegemistest - riiulist maandus lauale Fischer Studio Standard CA-40.
Kuna kaaned tuli nagunii maha keerata, mõtlesin, et kasutan juhust ja mõõdan üles selle lihtsa võimendi fonoastmes:
                     

erinevaid opvõimendeid.
Skeem on CA-321 oma, CA-40 oma netiavarustest ei leidu. Üldjoontes peab paika, väikesid erinevusi siiski on.

Tulemused siis sellised (lühistatud sisendite ja 2mV 1kHz signaaliga):

LM4562:
         

LM47920HA:
         

TL082BCP:
         

NE5532P:
         

JRC4558DD:
         

OPA2134PA:
         

Mida arvata - paar tohletanud (mürisevamat) isendit sattus ka teele, need läksid jäätmekasti. Ülejäänutel väiksed vahed on siiski märgatavad, kas nad kuulamiseelistusel mõjuvaks teguriks osutuvad, on natuke kahtlane.