Võimendi Yamaha A-760 renoveerimine
#1
Et kõrvalteemas pikemalt lahatud A-700-le tausta pakkuda, sai huvi pärast soetatud ka Yamaha A-760.

Selle pilli omapära peaks (netifoorumite info alusel) olema helinivoo tasemega juhitav toitepinge.
Et sellel mudelil olevat olnud realiseeritud, A-760II mudelil patendivaidluse tõttu juba eemaldatud.

   

   

Tasapisi-pisitasa vaja üle käia ja töökorda seada...
Vasta
#2
Samm sammult, juurdepääsetavuse järjekorras...

Fonoaste:

   

   

Mis siis tehtud sai:

   

ning lõpptulemus:

   
Vasta
#3
(28-03-2022, 08:35 PM)madis64 Kirjutas: Selle pilli omapära peaks (netifoorumite info alusel) olema helinivoo tasemega juhitav toitepinge.

Hea et ikka edasi tegeled hobiga.

Pealiskaudse skeemi uurimise järel tundub, et seal on siiski stabilisaator, mis hoiab väljundastme toite konstantse.
Vasta
#4
Olen taastanud a760, a960 ja a1060.
Kõigil neil on toiteprimaaris türistor. Töökindluse huvides, vajaks primaaris olevad 250 V Rifa õlikonded väljavahetust kõrgemapingeliste X2 märkega kondede vastu.
Vasta
#5
(30-03-2022, 11:58 AM)martk Kirjutas: Töökindluse huvides, vajaks primaaris olevad 250 V Rifa õlikonded väljavahetust kõrgemapingeliste X2 märkega kondede vastu.

Toiteosa tegemiseni on veel paar sammu aega, kuid kui sa juba jutuks võtsid, siis olgu nii  Smile

Need Rifa konded on plaanis välja vahetada - netis nende plahvatusejärgseid pilte on piisavalt (ka selle võimendimudeli kohta ühes saksakeelses foorumis). Lisaks primaaris olevale kondele vahetan ilmselt välja ka lülitikontakte sildavad konded.
Vasta
#6
(30-03-2022, 11:58 AM)martk Kirjutas: Kõigil neil on toiteprimaaris türistor.

Selle lahenduse lõpetamiseks (760II pidavat ilma selleta olema) olevat - neti andmetel - olnud võimalik patendivaidlus, mida Yamaha vältida soovis.

Aga selle lahenduse puhul tekib järgmine küsimus - mis juhtub siis kui see lahendus tagapaneelile oleva lüliti abil sillata ja toitetrafole jätkuvalt täispinge peale anda?
Vasta
#7
Tagasi fonoastme juurde - lülitid, mu lemmikud...

Esimene, tegeleb helipea sisendsignaaliga (MM/MC):

               

         

teine:

                     

kolmas:

               

               

Ja siis loed portaalidest neid kohalikke võimendimüüjate kuulutusi - "just hooldatud", õu-jee...
Vasta
#8
(30-03-2022, 07:43 PM)madis64 Kirjutas:
(30-03-2022, 11:58 AM)martk Kirjutas: Kõigil neil on toiteprimaaris türistor.


Aga selle lahenduse puhul tekib järgmine küsimus - mis juhtub siis kui see lahendus tagapaneelile oleva lüliti abil sillata ja toitetrafole jätkuvalt täispinge peale anda?

Et oleks mida reguleerida, siis peaks seal olema mingi pinge tõstmise varu, ehk tõenäoliselt on otse ühendades alaldatud pinge liiga kõrge, kui ossiga üle mõõta võiks ehk selguda täpsemalt, kui suur see pingetõus on ehk kui palju tavaolukorras pinget alla reguleeritakse. Oss peab muidugi olema 230V võrgust galvaaniliselt täielikult eraldatud (enamasti on) ja võimeline 300V ja rohkem amplituudi mõõtma, muidu võib asi võrgupingete mõõtmisel pauguga lõppeda.
Miks seda lahendust peaks üldse eemaldama, kui ta töötab, siis on tast ikka rohkem kasu kui kahju.
Vasta
#9
Pinge ajutine (vastavalt helitugevusele) tõstmine ilmselt selle skeemilahenduse eesmärgiks ju ongi, ilmselt peab selleks ka varu olema.

martk, kui sa omi võimendeid ehitasid, kas sa mõõtsid ära, kui kõrgeks tõuseb toitepinge kui primaarile võrgupinge (täismahv) peale anda?

Milleks eemaldada - aga mida head need liigsed elemendid seal teevad? Rikkiminevaid juppe on rohkem, primaari toitepinge pole enam siinus?

Ainuke mõte selle lahenduse eesmärgist, mis pähe tuleb, on väiksema korpuse sees eralduva soojuse (pingeregulaatorid, väljundtransistorid) hulga vähendamine. Ei kuulata ju reeglina kogu aeg täisvõimsusel...
Vasta
#10
Seal ei ole mingit helitugevuse järgi reguleerimist, see skeem hoiab konstantset alalispinget silukondekatel. Võimendi võimendatav signaal ei jõua üldse pinge reguleerimise skeemi.
Primaari pinge pole väga oluline, hoopis olulisem on primaari vool ja see ei ole ka tavalise sildalaldi ja kondedega silufiltri puhul üldse siinus.
Täpseid andmeid ei ole aga ilmselt see stabilisaatori skeem selles osas midagi halvemaks ei tee, teoreetiliselt on võimalik ka variant, et teeb hoopis paremaks.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 37 külali(st)ne