25-12-2016, 04:05 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 25-12-2016, 04:06 PM ja muutjaks oli madis64.)
Nii, Hoffmanni portraktoriga esmased katsetused tehtud - tundub, et kasutamine on tegelikult üsna lihtne.
Plaadimängijaks siis "testitraktor" Saba PSP-240.
Alguses tuleb siiski otsustada, kas lähtuda protraktori trükkimisel mängijal mõõdetud käpatelja ja taldrikutelje vahekaugusest või siis netis leiduvast käpa efektiivpikkusest.
Otsustasin lähtuda tegelikust spindlipikkusest ja käpa efektiivpikkus rehkendus "ametlikust" (220 mm) ca 2,5 mm pikemana:
Hoffmanni foorumilõimes on sellest vastuolust ka juttu ning suurt probleemi sellest tekkivat ei arvata.
Nii et plaaditaldrik maalriteibiga korpuse külge ja (lamineeritud) protraktor teibiga taldriku külge:
Õige asendi sai paika lastelt laenatud koolijoonlaua ja "kolmurgaga".
Edasi oli pea paikakruttimine suhteliselt lihtne - esiteks asend peahoidiku pikisuunas selliseks, et nõel liiguks piki kaart, seejärel helipea nurk (horisontaaltasandis) õigeks väänata ning tulemus sai selline:
Kui peahoidik maha võtta, siis on näha, et pea on selles silmnähtavalt "viltu" - selle loogika järgi peaks iga "otse" paikakeeratud helipea "automaatselt valesti" olema?
Esmasel kuulamisel ei osanud (kahe helipeaga proovides) mingeid probleeme leida - kuid kuna praktiliselt kogemused sellise peenhäälestuse osas (ja selle mõjust helile) puuduvad, siis võib see "mitteleidmine" tuleneda ka kogemuste puudusest.
Plaadimängijaks siis "testitraktor" Saba PSP-240.
Alguses tuleb siiski otsustada, kas lähtuda protraktori trükkimisel mängijal mõõdetud käpatelja ja taldrikutelje vahekaugusest või siis netis leiduvast käpa efektiivpikkusest.
Otsustasin lähtuda tegelikust spindlipikkusest ja käpa efektiivpikkus rehkendus "ametlikust" (220 mm) ca 2,5 mm pikemana:
Hoffmanni foorumilõimes on sellest vastuolust ka juttu ning suurt probleemi sellest tekkivat ei arvata.
Nii et plaaditaldrik maalriteibiga korpuse külge ja (lamineeritud) protraktor teibiga taldriku külge:
Õige asendi sai paika lastelt laenatud koolijoonlaua ja "kolmurgaga".
Edasi oli pea paikakruttimine suhteliselt lihtne - esiteks asend peahoidiku pikisuunas selliseks, et nõel liiguks piki kaart, seejärel helipea nurk (horisontaaltasandis) õigeks väänata ning tulemus sai selline:
Kui peahoidik maha võtta, siis on näha, et pea on selles silmnähtavalt "viltu" - selle loogika järgi peaks iga "otse" paikakeeratud helipea "automaatselt valesti" olema?
Esmasel kuulamisel ei osanud (kahe helipeaga proovides) mingeid probleeme leida - kuid kuna praktiliselt kogemused sellise peenhäälestuse osas (ja selle mõjust helile) puuduvad, siis võib see "mitteleidmine" tuleneda ka kogemuste puudusest.