Jaapani tuumajaamast
#11
Hea tabel.
Aga kommentaar posti alguses oli täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.
Vasta
#12
Seda veel et too (mere-) jahutusvesi läheb ikkagi merre tagasi. Kahjuks. Seega me ei tea, mis meid ees ootab.
Ja Soomes Puolankas oli just 2,1 palline värin.
Kas me ikka veel tahame Pakrile reaktorit?
Äkki Sosnovõi Bori reaktori saastast piisab ?
Vasta
#13
Felch, ega sa ei ole mõelnud radiatsioonidetektori e-bays müümise peale? Praegu saaks ilmselt head hinda...
Vasta
#14
(16-03-2011, 10:44 PM)felch Kirjutas: Seda veel et too (mere-) jahutusvesi läheb ikkagi merre tagasi. Kahjuks. Seega me ei tea, mis meid ees ootab.
Ja Soomes Puolankas oli just 2,1 palline värin.
Kas me ikka veel tahame Pakrile reaktorit?
Äkki Sosnovõi Bori reaktori saastast piisab ?
Kuidas tuumareaktor midagi saastab? See on kinnine süsteem mis ei eralda midagi (teatud aja tagant vahetatakse kütust).
Kui radioaktiivsus mingil põhjusel ärevaks teeb, siis peaksid hoopis Narva elektrijaamadest eemale hoidma. 'A 1000 MW coal plant burns approximately 11,000 tons of coal every day. The total emissions of radioactive material are therefore about 88 pounds per day. (40 Kilos to those who use a sensible measuring system.)' Googlist leiad täpsemalt mis koguses põlevkivi ning kivisüsi midagi sisaldab, millised on radiatsiooni tasemed jääk tuhas, mis korstnast välja lendab ning mitu % atmosfääri radioaktiivsest foonist on tingitud söe ahju toppimisest.
Vasta
#15
KUNI on kinnine, on kena. Vahest muidugi juhtub, et lekib. Tolles S.Bori jaamas pidi tihti juhtuma. Ei tea, ise pole seal olnud.
Mere lähedale jaama ehitamise ohtlikkus on vist Jaapani näitel tõestatud ?
Vasta
#16
(17-03-2011, 09:39 AM)felch Kirjutas: KUNI on kinnine, on kena. Vahest muidugi juhtub, et lekib. Tolles S.Bori jaamas pidi tihti juhtuma. Ei tea, ise pole seal olnud.
Mere lähedale jaama ehitamise ohtlikkus on vist Jaapani näitel tõestatud ?
Jaapani 40a vana jaama ning 9 pallise maavärina näol võib Eestisse 'planeeritava' gen3++ jaamaga paraleele tõmmata iga kell. Mis teeb aga kurvaks on see, et muidu haritud ning omal alal tarka juttu rääkivad inimesed ei võta vaevaks (antud juhul tuumaenergeetika valdkonnas) enne postitamist ennast antud teemal kasvõi mõned tunnid googli vahendusel põhitõdedega kurssi viia.
Vasta
#17
Vabandan, ma pole tõesti tuumajaamadega eriti kursis. Tahtsin vaid viidata kõigile nähtavale asjaolule - ka vanad jaamad on ohtlikud (erinevalt ühe akadeemiku viidatud Zapakast). Mere ääres asuvad ilmselt seda enam. Vanu jaamu on päris palju, eriti nt. idanaabritel. Ja kliima on muutunud üha äärmuslikumaks....
Uute jaamadega pidi (ajakirjanduse põhjal) olema jälle sama jama mis uute automudelitega - pole piisavalt läbiproovitud ja esineb ootamatuid "nüansse". Autoga on lihtsam - äärmisel juhul saab viga kamp masinas, hullemal juhul ehk ka veel mõne auto seltskond. Tuumajaama katastroofi tulemusi pole vist mõtet üle rääkida.
Tuumajaam kui selline ON suure ohu allikas ja mina küll ei sooviks sellise lähedal elada. See, et radioaktiivsus ärevaks teeb, pole vist eriti üllatav?
Aga..veidi nalja (?) ka: http://forte.delfi.ee/news/teadus/salapa...d=42260283
Ehk siis tulevikus pole meil ei energia ega ka trükiplaadi vasega enam mingeid muresid Smile
Vasta
#18
Ma küll ei päde selles vallas kuid ma siiski ei naeraks selle n.ö. Cold Fusioni üle.
Kuigi terminit Cold Fusion ükski tõsiselt võetav teadlane oma uurimistöö juures mainida ei julge peale 1989 aasta fiaskot antud teemal, tegeletakse selle uurimisega siiski.
Toyota on ka korralikud raha summad antud ala uurimiseks välja käinud ja ma ei imesta kui sellest miskit välja tuleb.
Ennemgi ju füüsikat pahupidi keeratud. Kvant füüsika on ka veel üsna tume maa. Sellelt alalt tuleb ka kindlasti veel palju üllatusi.
Vasta
#19
Kuidas ikkagi reaktori sulamine toimub: http://www.physorg.com/news/2011-03-nucl...video.html
Vasta
#20
Viimane suunda muutev uudis oli, et TEPCO kaalub tõsiselt reaktorite katmist sarkofaagiga nagu Tchernobõlis.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne