Asünkroonmootorist generaatori tegemine

[HighPower]

Tervist!

Oleks vaja alalisvoolu mootorit, mingi 100-200W. Võimalikult madalate põõretega. Selline mida saaks generaatorina kasutada.
Kui aus olla siis ta läheb tuulegenaraatorisse. Kasutust leiab ta põhiliselt aiakaunistusena ja toidab "paari" tulukest aias.
Asukoht Tallinn/Hiiumaa.

Tänud!

[KaruTEC]

Tervist!

Oleks vaja alalisvoolu mootorit, mingi 100-200W. Võimalikult madalate põõretega. Selline mida saaks generaatorina kasutada.
Kui aus olla siis ta läheb tuulegenaraatorisse. Kasutust leiab ta põhiliselt aiakaunistusena ja toidab "paari" tulukest aias.
Asukoht Tallinn/Hiiumaa.

Tänud!

Sul ei ole tarvis väga madalapöördelist, sellise võimsuse juures võib gene teha 500...1500 rpmi.
Mina soovitaks hoopis asünkroongenet - tavaline 3f asünkroonmootor pluss kondekad, otsi netist lisainffi, hoobilt ei oska viidata. Asünkroongene on sisuliselt igavene (ainult laagrid) ja mootor on sigaodav - võid saada metallikokkuostust või isegi uuest peast ostes on sinna 1500,- kanti.

[HighPower]

Madalapõõrdelist tahtsin selle pärast et siis ei pea reduktorit kasutama, reduktoriga on ülekande kaod suured jne
Seda ma ei teadnudki, et asünkroonmootorit saab ka genena kasutada, ilma et suurt ümberehitust tegema ei pea.
See lihtsusab nii mõndagi mootori otsimisel, endal seisab neid ka kuuriall üksjagu.
Sinna peab mingisuguse ülekande ka tegema, kuna põõrded peavad üpris suured olema. Et ta midagi genereerima hakkaks. Tiivik tuulega ju üle 100rpm ei lähe. Siis peab päris tugev tuul olema.

[Max27]

Lühidalt asünkroongeneraatorist ja asünkroonmootorist.
Mootoris sa midagi ümber ehitama ei pea, küll aga tuleks leida võimalikult paljude mähise pooluspaaridega mootor, pööreteklassist 500p/min või 1000p/min. Lühisrootori osa jääks samaks, neodüüm magnetitega uue rootori koostamine oleks muidugi parem variant aga kahjuks suhteliselt kulukas jällegi, samas kasutegur oleks tunduvalt parem. Mootori ühendad tähte, kondensaatorid ühendad mähistega klemmkarbis paralleeli. Mähiste nullpunkti ühendad korpusega, kolme ühesuguse kondeka (kondekate bloki), üks ots läheb siis L1, L2 ja L3 väljaviigu külge ja teised kolm otsa kokku koos nullpunkti ja korpusega. Kondekate mahtuvus valitakse vastavalt mootori võimsusele, nt. 4,5kW ja 945p/min mootorile on sobilikud 30uF isendid nimipingega vähemalt 450V. Sellisel generaatoril on see puudus, et see ei pruugi alati hakata käivitades elektrit tootma, st. lühisrootor ei oma magneetilisi omadusi ja vaja on anda kas või ühte mähisesse nn. väike surakas, et tekiks kas või korraks elektromagnetväli, seejärel hakkab süsteem toimima loomupäraselt.
Lisa ergutuse energiaallikana võid kasutada väikest akut (12V), nupplülitit ja soovituslikult ka mingit vastava ahela kaitselülitust (sulavkaitse). Soomlased kasutavad antud lahendust taludes ja igal pool mujal väga laialdaselt ja enamasti on selline asunkroongeneraator paigaltatud, koos el. kilbiga traktori külge või siis eraldi aluse külge jõuvõtu võlli tahahaakesse. Puuduseks on sellise lahenduse korral veel see, et faaside vahel ei ole 120 kraadilist faasinihet ja kolmefaasilisi seadmeid sellega käitada ei saa, küll aga saab tarbida 3x220V (mootori nimi sünkroonkiiruse juures) ühefaasiliste seadmete käitamiseks.

[KaruTEC]

Max, ehk oskad viidata kuidas konde mahtuvus leida ? Kas lihtsalt sellised mis cosfi õigeks väänavad või ..
Pole kunagi netist eriti teooriat leidnud, pole muidugi põhjalikult otsinud kah. Aga peaks ise ka katsetama.

Rõhutan veel eelist: odav. SIGAODAV. Konded maksavad ilmselt samapalju kui mootor (sest asünkroonmootorid on väga odavad).

[Max27]

Valemile viidata kahjuks ei oska, olen näinud töötavana ja teinud mõõdistusi paari eksemplari juures, mõlemad toimivad lahendused olid toodud Soomest Jalasjärvilt. Ühel lahendusel on kasutatud 4,5kW 945p/min Bulgaaria 2t. töstejõuga telfri mootorit, mootoris midagi ringi ehitatud polnud, mähised olid tehase originaalis. Üks külamees, kes Soomes töötab tõi paar sellist värgeldust koos 59.a Fordson Super Major traktoriga kaasa. Hakkas siis seda nn. generaatorit kodus käitama, tulemus oli null, ei tööta, siis kutsus mind, mõõtsin pinget väljundis, mingi 2-3V AC, 950p/min juures, lisasin iga faasi kohta koormuse, siis oli pinge väätus praktiliselt null. Vaatasime, et pettus, võtsime mootori laiali, täiesti tavaline asünkroonmootor, ei midagi enamat, tavaline lühisrootor, ei mingeid magneteid kuskil...
Siis hakkasin elektrikilpi uurima seestpoolt, eraldi metallkambri seest avastasin 6 kondekat 20uF+ 10uF 450V (Bosch õlikonded) ja ühe lisa el. ahela nupplüliti, ühe relee, paari dioodi ja aku klemmidega. Sai pandud siis sinna kohale tavaline 12V 7Ah aku, vajutades start nuppu, toimus mähises hetkeline ergutus ja selle tulemusena rootori magnetiseerumine, koheselt hakkas mootor tootma elektrit, pinge oli 950p/min juures väljundklemmi ja nullpunkti vahel 224V, sagedus 51Hz, ossi kaasas polnud kahjuks, seega täpset siinuse kuju ei tea. Sarnane mootor vedeleb mul töökojas juba tükk aega ühel katsetusstendil, vaja veel paar jullat treida (sobitusmuhv) aga treipingil pakid juba enam kui kuu puruks, kui õnnestub uued saada, saab katset jätkata. Tahan koostada kondekate mahtuvuse tabeli vastavalt mootori näitajate omale. Nagu ma aru saan, on kondesaatori mahtuvus kogu asja juures väga olulise tähtsusega, seega ainult katse- ekse meetodil õiget tulemust ei saa. Sama asünkroonmootori lahendust kasutavad ka paljud väikesed hüdroelektri jaamad, asünkroonmootor on ühendatud läbi kaitselülituste otse võrku, kui mootori sünkroonkiirus ületatakse, hakkab see võrku elektrit juurde tootma, mõõna ajal on muidugi soovitav, et mootor automaatselt ennast el. võrgust välja lüliks, muidu töötab vaid tavalise mootorina ja tarbib elektrit.
Teema juurde tagasi tulles, oleks seda erilahendust vaja hakata analüüsima rohkem ja vastavaid erinevaid teooriaid läbi töötama, see foorum on selleks just õige koht.
Tehnilist baasi on virnade kaupa, nii erinevaid sobilikke mootoreid, kui ka kondensaatorerid. Nimetatakse sellist lahendust ju põhjanaabrite juures "vaesemehe generaator", mida ta kahtlemata ka on. Imestan vaid seda, et omalajal elektriku õppel kutsekas ei mainitud sellist lahendust kordagi...

[Sidorov]

Bulgaaria telfri mootorit sellisel eesmärgil kasutada on tehnilises mõttes
natuke vale. Nimetatud mootoril on integreeritud pidur mis vabaneb staatori
pingestamisel. Piduriosade eemaldamisel liigub rootor vedru mõjul esikaane
suunas ja kuna rootor on kooniline, muutub õhupilu rootori ja staatori vahel
suureks mis mitte hea ei ole. Väite, et midagi ümber ehitatud ei olnud, seaksin ma
kahtluse alla. Vähemalt mehhaanika poole pealt.

[Max27]

Selle mehhanika kohapealt on sul õigus, unustasin seda mainida, pidur oli eemaldatud mõistagi ja pikulõtku vältimiseks oli kasutatud teist tüüpi rulllaagreid (piirderandiga), õhupilu staatori ja rootori vahel oli viidud minimaalseks. Teine asünkroonmootori lahendus (standartne), mida sai seal samas näpitud oli 11kW 550p/min Strömberg mootoriga variant, kondekate mahtuvust täpselt ei mäleta aga oli vist 55uF faasi kohta, saan üle täpsustada, kui tegelane taas Soomest naaseb.

[daddario]

Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis sellel siin on veidi teine lahendus:
http://daddario.pri.ee/fail/avalik/HPIM2940.JPG
http://daddario.pri.ee/fail/avalik/HPIM2940.JPG

Tegemist siis sõjaväelise genekaga, aga on ka 380V väljund ja puuduvad konded maase, vaid on ühendatud kolmnurka.

Kuna endal 3f genedega suurem kokkupuude puudub, siis mis on vahe lahendustes sellel "vaesemehe" ja sellise, mis on sünnist saadik genekas olnud?

[raivo]

hüdrojaamas on kondekaid täpselt niipalju et cos fi 1 seisaks, sest EE võtab reaktiivenergia eest kopsakalt arvest maha. vaesemad mehed kes reaktiivenergia kompensaatorit ei soeta, lasevad siis genekal käia täie rauaga ( võimsus, millele kondekad pandud) või jätavad hoopis seisma. kahjuks sellega kaasnev veetaseme kõikumine on nii mõnegi jõe forellipopulatsioonile pöördumatu kahju tekitanud.