Andurist AC lugemine

[W@ldur]

Takisti ja siis zener...
Farnellis madalaima pingega on 1.8V.
Tuleb vahelduv andurist, paralleelis 100oomine takisti.
Siis zeneri takisti, zener. Ja siis 1:1 pingejagur.
Teoreetiliselt on siis sisend max. 0.9V?
Ja RMS konverter mõõdab endiselt pädevalt ja annab sama tulemuse välja (või püsivalt konstandi k võrra erinevat) kui otse andurilt, s.t ilma taki, zeneri ja jagurita? Üks pool signast jääb nägemata... ju-vist-eks?

Kui saaks mingist piirist lihtsalt nivoo mingile tipptasemele jätta, oleks parim.

Aga kas siis järjestikune takisti mõõtepunkti ja sisendiga rööpi zeener täpselt seda ei tee?
Ühe poole lõikab NULLI juurest ära ja teine pool tõuseb niikaua kuni zeener avaneb.

Kunagi oli vaja garaaži tuulutuse kella.
220-lt takisti, teise otsa vastu maad zeener. Sealt peal olid 50 Hz pulsid, läksid lugejasse.
Samast läks diood lüüdile, alaldas pulsid ja toitis loendajaid.
Lõpus oli üks transistor, mis lülitas 220 V releed.
Vajutad nuppu, vent 10 min töötab, jääb vait.

[A.R.]

Palju on AD sisendi max pinge? 3 V? 5 V?
Selle peale siis tulebki lõigata.
See tähendab et voolutrafo sekundaaris on rohkem keerde.
Kujutasin seda umbes nii ette et mitte signaali
edasi-tagasi suureks-väikseks solgutada.

Kui on kahtlust et siinuse erinevad poolperioodid on erinevad
siis võib ju kaks vastupidi zenerit järjest panna.

See RMS on ka väga tore.
***************************
Siit kuuldus et oled Farnelli klient ja tead. Ütle palun
kuhu nad tellitud asjad saadavad. Kas on võimalik et see on mingi
kohalik pood-kontor? Tahaks ühe sajajupise partii tellida aga mitte koju.
Oomis on ka sama asi aga 10x kallim.

[andrei]

Takisti ja siis zener...

Üldjoontes nii jah.

Mõned märkused:

1. Kõige odavam on kasutada piisava täpsusega AD muundurit ja zeneriga piiramine jätta ainult ülevoolude (lühiste) vastaseks kaitseks.

2. Kui püüda vähegi adekvaatselt 10kHz sämplimissagedusega saadud signaale analüüsida - näiteks 12-bit lugemid, libisevas aknas summeerituna viimase 2 sekundi andmed - selgub, et on vaja 32-bitiseid tehteid, sest 16-bitised täisarvud aetakse lõhki. 8-bitise mikrokontrolleriga on üsnagi tüütu optimeerida 32-bitiseid tehteid, aga 32-bitised mikrokontrollerid on nii odavad (kas või LpcXpresso komplekt), et see ei ole isegi enam naljakas. Kuna vooluanduri väljund on AC ja langeb helisagedust piirkonda, siis võib seda lugeda ka näiteks. Raspberry Pi analoogsisendist, analüüsida seda Pythoni skriptis, teha veebilehekülg jooksvate andmetega jne.

3. Kui suure protsendi ajast on võrku tagasiantav vool üle 6A? Tuulegeneraatori võimsus on enamuse osa ajast alla keskmise, üksikute piikidega. Kuna EE-le mittetagastatav võimsus on 3F süsteemis piiratud 3kW-ga, mis pealegi töötab üksikutel päevadel kuus, siis kasutegur võib ikkagi jääda madalaks.

Kui püüda minimeerida EE-le müüdava elektrienergia hulka, siis peaks jälgima voolumõõtjat (süsteemi võib lisada täiendava võrguanalüsaatori) ja püüda hoida seda paigal küttekehade võimsuse sujuva reguleerimisega Kuna sellega nullitakse veelgi enam on-grid süsteemi mõte, siis on sellel kergelt paradoksi maik man.

[W@ldur]

Farnelli kohta: tellinud olen erinevalt, nii Oomist kui läbi toreda vahendaja, Teval OÜ.
Ausalt, Oomi puhul pole päris 10x hinnavahet märganud. Esimese hooga ehk näitab 1tk hinda, aga kui kogus panna 100, siis ostukorvi tekib toode reaale 100tk hinnaga. Kui veel kliendiks regada, siis -5%.
Otsekliendina on kauba tarne kokkulepitud aadressile (kontor nt.), kuller toob kätte ära. Enne kella 17 tehtud tellimused jõuavad järgmisel tööpäeval lõunal kätte. Hind 5+KM. Sigamugav. Aga natuke palju paberimajandust, kui harva tellida.
Aga Oom transakulu ei lisa.
Nt. Teval OÜ asub Tallinnas, ja eks hinnakujundus on ka nagu ikka: 5 transa + natuke vaheltvõttu. Aga kui hind klapib, pole muret.
Tevali poiss on mul hea kamraad, kui soovid, võin sulle küsida ja vajadusel postiga saata, no problemo.
Anna Farnelli kood, ma vaatan, mida Oom mul näitab.
-------------

RMSi AD sisend oli max 1V. Ja ei usu väga, et poolperioodid erinevad on.
Kiviks võiks olla LTC1966.
--
Kahtlemata jätan äärmise võhiku mulje, aga milleks sämplimissagedused jms? :D
Kui andurist jookseb läbi nt. 5A, siis väljund on esimese hooga 0.5V.
Läheb see otse RMS konverterisse. Kui selle väljund lasta Arduino 10bitisesse AD sisendisse, ja teha kood, mis sunnib 10 korda 1 sekundiliste vahedega sisendväärtust kuvama, mida ma saan?
See on ju stabiilselt mingi väärtus 0 ja 1023 vahel, ning mõistlikes (?) piirides samasugune? Või muutub see ajas drastiliselt? Ei tohiks ju sõltuda mõõtehetkest vms? Või tuleb tõesti pingega sünkida?
Ja kui vool kõigub väikeste koormuste sisse-välja lülitamiste tõttu siia-sinna, siis RMS konverteri abiga peaks ka analoogsisendis olema see muutus nibin-nabin näha olema.
Kui kümne-kahekümne 1/2 sekundiliste intervallidega mõõtmiste tulemusena on vool vähemalt AD väljundi põhjal sarnane (nt. +-5 prossa), siis saab ju väita, et ongi selline vool ja siis juba otsustame, kas tasub lülitada või mitte.
Kalibreerimine:
Koormuseks 60W, 100W, 500W pirnid/halogeenid.
Hea paralleeli laduda, ligikaudset võimsust hinnata, ja eeldusel, et pinge on üle maa sama, ka voolutangidega voolu mõõta.
Ja Arduinoga lugedes teada saada, milline AD väärtus millisele reaalsele voolule vastab.

Või on totaalselt mitte nii?
-------------------
Süsteemi kasutegur üleüldiselt: huviline väga soovib seda. Ei oska kinnitada ega ümber lükata, kas see annab või võtab, aga see ei ole just väga hull kaotus, kui ka ei toimi.
Ja veebis andmete logimine jnejne, oleks väga-väga vinge ja kasulik, aga... mul on juba halli peas, hetkel juurde ei soovi :D

[A.R.]

Tellimisest:
Ma pean nüüd kõigepealt "rahakotiga" rääkima. See pole päris minu ettevõtmine.

See sämplimine ja integral vähemalt minu poolt oli vastuseks sellele
et sin on NIIIII moonutatud ja vead on NIIII suured.
Kui nüüd on selgem mis ja kuidas, siis paistab see lahendus üsnagi mõistlik.
10 bitti on 0,1 %. Piisaks indikaatorist - ca 5-10 %. -> 4-5 bitti.

Vast oleks ilus tuua natuke selgust miks see energia sealt tuulikust ikka sinna EE võrku tahab minna.
Kas pinge peab olema natuke kõrgem või
peab tuulik olema terake faasis ees. Või.. TIPI poiste kapsamaa.

Kui seal vahel oleks MINGI koormus-eraldaja (???) siis kui vesi on külm ja kütab, siis tuulikut koormatakse,
pinge langeb ja võrku ei pääse.
Läheb vesi keema, saab tuulik hoogu juurde ja lükkab Narvat tagant.
Selline automaat.

Mis puutub halli peas siis mina olen paremas seisus.
Varsti enam peas halli ei ole.

[W@ldur]

See sämplimine ja integral vähemalt minu poolt oli vastuseks sellele
et sin on NIIIII moonutatud ja vead on NIIII suured.
Kui nüüd on selgem mis ja kuidas, siis paistab see lahendus üsnagi mõistlik.
10 bitti on 0,1 %. Piisaks indikaatorist - ca 5-10 %. -> 4-5 bitti.

Vast oleks ilus tuua natuke selgust miks see energia sealt tuulikust ikka sinna EE võrku tahab minna.
Kas pinge peab olema natuke kõrgem või
peab tuulik olema terake faasis ees. Või.. TIPI poiste kapsamaa.

Kui seal vahel oleks MINGI koormus-eraldaja (???) siis kui vesi on külm ja kütab, siis tuulikut koormatakse,
pinge langeb ja võrku ei pääse.
Läheb vesi keema, saab tuulik hoogu juurde ja lükkab Narvat tagant.
Selline automaat.

Mis puutub halli peas siis mina olen paremas seisus.
Varsti enam peas halli ei ole.

Ma ei saa enam mitte midagi vist aru.
Siinusega paneks tegelema konverteri.
Kui zeneri ja takkide armee tema sisendis on ok ja teisendusi ei tapa, siis edasi jääb ainult DC nivoo, mida analoogi lasta.
Kas see on realiseeritav või mitte?
Ja näitude lugemine "harva" intervalliga? OK või mitte?
Keerukate lahendustega on palju võimalik saada, aga kas minu vähese jaoks tõesti talupoja mõistusest ei piisa mette?
Või mis on see, mis tabamata jääb?
----
Tuulikul nähtavasti on mingi aju ikkagi olemas, mis reguleerib koormust EE (mõlematpidi) ja maja vahel.
Ehk, et praegu peaks kõik, mida tuulik suudab anda, kasutatakse ka ära.
Äkki pingitakse, palju voolu maja võtab, ja seda, kui palju (arvutuslikult, kaudselt) tuulik suudab anda, ja väikse miinusega ülejääk võetakse tagasi.
Täpselt ei tea, kuidas.
Aga majaahelasse küttekehade vajadusel lõlitamine ei saa olla patt.

[raivo]

Tere,
pole siin enam ammu käinud aga Andrei saatis lingi.
Umbes 3 aastat tagasi tegime temaga sarnast asja - eesmärk oli natuke teine, hoida optimaalne koormus 3F tuulegeneraatori jaoks.
Kasutasin samuti voolutrafosid, ADC oli MAX11045, prose R32C112 ( toona vist ainus Float toega uKontroller), koormust lülitas PWM moduleeritud IGBT plokk.
Nagu aru saan, on siin tellijal soov kogu oma tuuliku toodetud energia kohapeal ära tarbida , selleks peaks meie raud sobima .
Andreil on ehk mõned PCB-d veel alles ?

[andrei]

Raivo, käepärast pole mul sellest projektil hetkel midagi...

RMS konverterit kasutades tõepoolest ei ole tarvis eriti suurt sämplimissagedust.

Kuid.

W@ldur, kas Sinu plaaniks on võrrelda voole tuulegeneraatori väljundis ja EE-ga ühenduses olevas kaablis? Nimelt selles plaanis on üks konks - kuigi võid praktiliselt alati eeldada, et tuulegeneraator annab energiat võrku (tuulegeneraatoril on ka omatarbimine, kuigi suhteliselt väike), ei saa Sa siiski teada, kas majapidamine tervikuna annab EE võrku energiat või hoopis tarbib sealt energiat. Või saad mingi teise nipiga teada - ühendad EE arvesti külge optilise anduri pöörlemissuuna määramiseks?

Energiakulu rehkendamist ei pea ilmtingimata põhiprose tegema, selle jaoks on mikroskeeme tehtud küll ja rohkemgi.

[W@ldur]

Hetkel pole tuulikut "käepärast", aga kas ma ei peaks pääsema ligi n.ö kahele punktile: kogu majapidamise tarbimise algpunktile, nt. maja peakaitsme juures, ning teiseks tuuliku "väljundkaablile", kust kogu tuulikust tuleva energia võtmine algab? Neist peaks piisama.
Ju?

[andrei]

Hetkel pole tuulikut "käepärast", aga kas ma ei peaks pääsema ligi n.ö kahele punktile: kogu majapidamise tarbimise algpunktile, nt. maja peakaitsme juures...

Aga kuidas Sa selles punktis tead, kas vool voolab sisse või välja?