Andurist AC lugemine
#31
(25-02-2013, 10:10 PM)andrei Kirjutas:
(25-02-2013, 09:53 PM)W@ldur Kirjutas: Hetkel pole tuulikut "käepärast", aga kas ma ei peaks pääsema ligi n.ö kahele punktile: kogu majapidamise tarbimise algpunktile, nt. maja peakaitsme juures...
Aga kuidas Sa selles punktis tead, kas vool voolab sisse või välja?

Eee, nipiga küsimus, muidu poleks jumet :D
Majapidamine: tuulik ja EE võrk peavad tagama, et majas asjad töötaks, igal juhul. S.t kui peakaitsmelt mõõta, siis seal saab olla ju ainult tarbimine. Ja sealt "tagasi" võrku ei lähe mindagi.
Ja kui praegu imetakse tuulikust välja kõik, mida võtta annab, siis ka tuuliku väljund saab ju olla vaid "sealt väljuv vool"?
Kui maja tarbib 10A (majapidamine ei anna energiat ahelasse tagasi?!), tuulikust võetakse 30A (tuulikule sisse ei puhuta samast soolikast?!), siis järelikult 20A võiks veel tuuliku taha istutada ja mitte energiat lasta tagasi võrku. Noh nii laiades piirides.
Või?
Vasta
#32
lisaks neile kahele voolule pead ka pinget mõõtma, peakaitsme vooluanduri ja pinge polaarsuse järgi saad määrata, kas EE-st tarbitakse energiat või hoopis antakse sinna. Eks seal võib ka pisike faasinihe olla , selle järgi saad ka reaktiivenergiat mõõta.
Vasta
#33
Mis moodi on võimalik, et vool, mida mõõdan vahetult peale majapidamise peakaitset majapidamisseadmete ees, ei ole see, mida nad tarbivad?
See ei saa ju olla vool mitte mingi muu suuna ja suurusega kui see, mida seal tarbitakse?
Ja generaatori väljundist ei saa ju sisse midagi minna?
Kas väljund polegi kolm faasi, mis on üksteisest sõltumatud ja kui kohe peale genet mõõta, siis ainult genest eemale see kõik ka liigub?
Kuidas neis kahes punktis saab olla suundadega mingi kahevahel seis?
Mitte ei jaga matsu.
Vasta
#34
Tarbijaid ja tootjaid lahku grupeerides saab tõesti eeldada energia/voolu liikumise suunda ja selle põhjal toimetada. Kuigi see ei ole teoreetiliselt täpne (reaktiivkoormus, tuulegeneraatori väljundvoolu mittesiinuselisus jne.), aga küllap rusikareeglina toimib.

Minu küsimus oli ajendatud sellest, et tuuliku lugesin majapidamise osaks. Küllap olin omas mullis kinni ja kuigi püüdsin, aga ikka ei osanud teistmoodi mõelda.
Vasta
#35
(25-02-2013, 11:13 PM)andrei Kirjutas: Tarbijaid ja tootjaid lahku grupeerides saab tõesti eeldada energia/voolu liikumise suunda ja selle põhjal toimetada. Kuigi see ei ole teoreetiliselt täpne (reaktiivkoormus, tuulegeneraatori väljundvoolu mittesiinuselisus jne.), aga küllap rusikareeglina toimib.

Minu küsimus oli ajendatud sellest, et tuuliku lugesin majapidamise osaks. Küllap olin omas mullis kinni ja kuigi püüdsin, aga ikka ei osanud teistmoodi mõelda.

Siis läks hästi Smile
Majapidamine on tõesti vaid seadmed, mis tarbivad, ja tuulik on eraldi, nagu allikas Smile
Kui RMS kivi oskab majapidamises olevaid röstereid-radikaid-telekaid õigesti mõõta, ja ka tuulegeneraatori peaaegu siinust (ta on ja jääb veidi kandiliseks siinuseks, ei muutu, ega ju?) igal ajahetkel ühtemoodi mõõta, on küsimus vaid nende omavahelises võrdlemises. Ja kui huvilisele meeldib ampertangide näit ja seda tema usub, siis juhtplokk nendega vastavusse viia ei tohiks olla väga suur kunst.
Vasta
#36
Ma hoiatan: see probleem on umbes 100x keerulisem kui sulle hetkel tundub. Kõik nüansid arvesse võtta siis võib juhtuda et jääb aju ja seadmerammust väheks. Mitte et ma sind lolliks peaks, aga 3f süsteemis energiasuuna juhtimine ON keeruline.

Nii et mõtle järgi, ehk on mõistlik asi katki jätta või vähemalt kuuks ajaks aeg maha ja siis süvitsi uurida teemat !
Vasta
#37
Ma peale kolmandat posti juba kakkusin karvu Smile
Aga mis juhtub, kui 3F süsteemi pidada 3*1F süsteemiks? Kui väga antud olukorras see kätte maksab?
Kas ei piisa antud punktides kiviga voolu mõõtmisest?
Ja küttekehade sisse/välja lülitamisteks?
Kas võimalik täpsus ujub ära? (kui palju, ligikaudugi?)
Kas ei või juhtuda, et paari lihtsamoelise käiguga saab kätte lihtsa tulemuse, milleni oleks jõudnud ka keerukate moodustega, tänu milledele oleks saanud palju muudki, s.h vajalik asi?
Kas tuuliku väljund on midagi muud kui kandilise siinuse allikas suunaga tuulikust eemale?
Vasta
#38
Kuna võrgupinget ja lainekuju hoiab EE siiski mingites piirides, mida on-grid tuulegeneraator eriti ei loksuta ja millest väljumisel saab teoreetiliselt tarbijakaitsesse kaevata, siis praktilise probleemina võib õhku jääda vaid sobiv tööalgoritm ja selle algoritmi tulemuslikkus.

Esimese asjana saad kindlasti kruttida arduinos jooksva programmi tööparameetreid - millise nivoo juures sisse- või välja lülitada, kui pikalt keskmistada, kas on kuskil tarvis viivitusi reageerimisele sisse viia jne. Tekib kohe küsimus, kas huviline süsteemiostja peab ka ise saama neid parameetreid muuta - selle jaoks on tarvis teha mingi liides või hoida konfiguratsioon mälukaardi peal.

Võimalik, et hea osa vett ja vilet näed hoopis süsteemi poolt kokkuhoitud raha kokkulugemisega.
1) Andmed tuleb näiteks mälukaardi peale salvestada
2) Need peavad olema Sind huvitavad andmed (minimaalselt siis lisaküttekeha sisse- ja väljalülitamise ajad, aga kui väljalülitamise lävi on allpool EE võrgust elektri tarbimise piiri, siis on rohkem andmeid vaja)
3) Neid andmeid on vaja lugeda ka - kas siis Exceliga või isetehtud programmiga.
4) Kontrolleris peab olema reaalajakell (või GPS-iga ühendus vms) ja võimalus seda paika panna.
Vasta
#39
Äkki sul läheb vaja spets kivi tarbimise mõõtmiseks? Selline reference design on Microchipi poolt: http://ww1.microchip.com/downloads/en/De...51643b.pdf
Vasta
#40
(26-02-2013, 08:52 AM)felch Kirjutas: Äkki sul läheb vaja spets kivi tarbimise mõõtmiseks? Selline reference design on Microchipi poolt: http://ww1.microchip.com/downloads/en/De...51643b.pdf

Seal oli kasutuses 18F4550. Mul vedeleb neid koos 20 MHz kvartsiga
umbes 20 tk. Kui sinna ÜKS kord boot peale kirjutada võib hiljem üle USB
uut programmi lihtsalt otse PC-st laadida.

Ja kõik skeemid ja trafod ka joonistatud.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne