Radiotehnika U-101

[Marttili]

Ei tea kas kanalid ei tööta või ei oska tööle panna seda.
Ehk keegi juhendaks vms?

[Stern]

Tekkis mõte lisada siia teemasse selle võimendi eri plokkide kaupa nende tööpõhimõtte lühikese kirjelduse, mõned tüüpilised vead ja mõned ümberehituse võimalused.

----------------------
Sisendite plaat U2:
Toiteks on pingekordistilt saadud pinge, stabiliseeritud 24VDC.
Stabiliseerimine on op.võimendiga DA3, mille referentspinge annab R10,VD3 ahel.
Pinge on R15 abil seadistatav, R14, R16 seavad reguleerimisulatuse.
DA3 väljundi katkemisel, stabilisaatori väljundtransistori 
kõrge Beta puhul on väljundpinge palju kõrgem kui 24V.
Sisendi plaadil on eraldi phono korrektor, vastava sisendi jaoks,
millel tüüpiliselt halb omadus anda häiret.
Kui phono sisendit ei kasuta, on kõige lihtsam lahendus see korrektor eemaldada.
Sisendite valik toimub integraallülituste abil.
Hea on need releedega asendada.
Toiteks saab sama 16VAC kasutada, alaldada ja kasutada 12V või 5V releesi, 
millele saab toitepinge parajaks näiteks 78xx seeria stabilisaatoriga.
(võimenduses AC relee kasutamine pole soovitatav, kuna toite "müra" võib signaali edasi kanduda).
----------------------

Kaitse:
Toiteks on 26VDC/mass.
Relee lülituse ajaline viivitus tekitatakse 3 järjestikuse RC ahelaga.
R10-C3, R8-C2, R5-C1.
Ükski nendest 26V pingeni ei jõua isegi kui transistorid puuduksid.
(Jada R10->R8->R5->VD1->R6).
Positiivse DC pinge puhul vähendab VT1 pinget VT2 baasil kuni VT3 c-e juhtivus katkeb.
(VT1 läheb küllastusse).
Katkeb relee mähise vool, mis tekitas suure pingelanguse takistil R9.
Väiksema vooluga on R9 pingelangus väiksem ja pinge VT1 emitteril peaaegu 0V (mass),  baas Ube võrra kõrgem. 
Relee tagasi lülitumiseks peab DC pinge kaitse sisendis muutuma palju madalamaks sellest pingest, mis kaitse rakendas.
Selline hüsterees väldib relee sisse-välja pendeldamise, kui sisse ja välja 
rakendumise pingete lävi olek sama.

Negatiivse DC pinge puhul väheneb VT2 baasipinge läbi takisti R5, mis relee toite katkestab.
Skeemilahendus pole sümmeetriline positiivse ja negatiivse pinge suhtes ja 
negatiivse DC pinge puhul ei lähe VT1 küllastusse.
VD1 kaitseb VT1 baasi negatiivse sisendpinge korral.

Tüüpiline viga on C1 mahtuvuse vähenemine, 
mis tingib kaitse mittevajaliku rakendumise madalatel sagedustel (R3-C1, R4-C1 on madalpääsufilter). 

Üks funktsionaalsuse põhimõtteviga:
Kaitse rakendub koheselt võimendi välja lülitamisel lülitist, kui toide katkestada muul viisil (näiteks toite juhtme eemaldamisega), 
jõuab ohtlik müra ikkagi väljundisse sest kaitset toidetakse lõppvõimu toitest, 
kus on piisavalt suur mahtuvus, et hoida relee mähises voolu.
Lahendus oleks individuaalne toide trafo mähiselt, alaldi ja tööks piisava silumisega silufilter.

Temperatuuri sisend:
Anduriks on dioodlülituses npn transistor.
Uce väheneb temp. tõusul ja väheneb pinge op.võimendi "-"sisendil.
Kui "+" sisendi pinge on kõrgem, on op.võimendi väljundpinge kõrgem (muidu massi ligidal).
VT4 läheb küllastusse  ja 
sellega on massi lähedane pinge ka VT3 basil, mis relee toite katkestab.
VD4 eesmärk on segane...
R12,R13,R14,R15,R16,R17 ahela toide on stabiliseeritud zener dioodiga.
+26V toide on kõikuv (lõppvõimu toide), zeneri dünaamilise takistuse tõttu ei anna 
selline stabiliseerimisahel sisendpinge kõikumisel stabiilset väljundpinget.
Op.võimendi sisendpingete vahed tegelikult selle tõttu palju ei muutu, 
(mõne voldine kõikumine veel halba ei tee).
Uueks regulaatoriks sobiks näiteks 78L15 (100mA), peaks piisama.
----------------------

To be continued...

[Stern]

----------------------
Eelvõimendus:
(Kirjelduses kasutatud ühte kanalit).

C1 on sisendkondensaator, vajalik, et blokeerida DC ja 
määrab ka edasi lastava sageduse alumise piiri.
R1,C3 moodustavad madalpääsufiltri (kõrgelt üle 20kHz).
Nende väärtused saab teisiti valida aga suure mahtuvusega hakkab see koormama sisendsignaali.
R1,R3 moodustavad veel pingejaguri ja R3 ülesanne on sisendvoolu mõju vähendamine.
R7 kasutamine võimaldab vähendada moonutust, peaks olema ideaalis dimensioneeritud 
sisendi poolse takistuse järgi (osa sellest on R1) aga võimatu on ennustada mida sisendisse ühendatakse.
R7 liiga suure takistusega kaasneb jällegi müra.
C7 ja R7 rööbiti käituvad filtrina ja võimalik C7 on mõeldud ka R7 müra vähendamiseks.
C9-DC plokeerimine (eriti oluline regulaatorite kasutamisel: helitugevus, stereotasakaal jne..).
Stereo/mono lülitus on veel mõnikord kasulik rikete otsimisel.
Korrektori lülitus annab efekti erinevalt sõltuvalt helitugevusregulaaotri seadest.
Stereotasakaalu reguleerimine äärmusesse vähendab signaali tugevust -13.4dB (R11,R13).
Helitugevusregulaator R18 ja C15 moodustavad madalpääsufiltri, 
mille sageduskäik muutub regulaatori R18 reguleerimisega.
C17,R21 on kõrgpääsufilter (alla 10Hz) ja samas ka R21 roll sama mis R3 ja C17 sama mis C1.
Kanalite vahelise tasakaalu eelseadistamine toimub takistitega R24,R26, 
mis asuvad op.võimendite vastusideahelas.
R23 määrab selle reguleerimise ulatuse.
Tämbri reguleerimise madal osa R33, kõrge osa R36.
Kõrget osa piirab C33.
R43 takistus lähtub R34,R39,R35,R41,R33,R36 jada/rööp ahelatest.
Mõnes skeemis võib näha sama põhimõttega takistiga rööbiti kondensaatorit, 
eesmärk on selle takisti müra vähendamine.

Mõned rikked:
Op.võimendi k157ud2 rike. 
Stereo/mono, korrektor lülitite halb kontakt.
C37,C38 mahtuvuse vähenemine tõstab võrgumüra taset, 
neid kondansaatoreid peaks tegelikult olema iga op.võimendi toite klemmide juures ja  
rööbiti 10nF->100nF mittepolaarsetega.

[Stern]

Lõppvõimendus:
(Sügavam skeemi lahkamine koos arvutustega nõuab palju eeltööd).

Enne dif.astet(VT2,VT4) on madalpääsu (kaugelt üle 20kHz) ja kõrgpääsu filter.
Dif.aste toitub ebasümeetrilisest voolupeeglist.
C3 viitab alalisvoolu vastusidele.
R12 reguleerib algvoolu, R12 liuguri ühenduse katkemisel tugevneb algvool !
VT11,VT12,VD3,VD4 on voolupiiramisahel, mille sisendpinge saadakse pingejagurilt R28,R24;R29,R25,
mis omakorda mõõdavad pinget emitteritakistitelt (suurema voolu puhul on pinge suurem).
R40,L1; R41,C13(Zobeli ahel)-lühidalt, parandavad väljundastme stabiilsust.
Võimendustegur on 20, kogu võimendil 50 (sisendpinge 180mV, väljundpinge 9V).

Tüüpiline viga lõppvõimendis on väljundastme transistori või 
transistorite c-e lühis.
Elektrolüütkondensaatorid C14,C15 võib vahetada suurema mahtuvuse vastu.

[roirex]

vana teema ja u101 tekitab vist audiofiilide seas pahameeletormi aga küsiks ikka abi.
Kui esimene u101 sai uued lüüdid, lisaks natuke puhastamist, hakkas asi rahuldavalt toimima ja jaurab nüüd ühe sauna puhkeruumis. Teadupärast loodus tühja kohta ei salli ja olen järgmist elule äratanud. Kõigest olen tänu vene foorumitele ja skeemide tudeerimisele jagu saanud aga antud isendi kaitse moodulist ei saa jagu. Iseeneset töötab aga relee läheb maru soojaks/kuumaks. Skeemilt u-7101 oma ja -31 toitega. Transid maha joodetud ja kontrollitud, lüüdid uued, takistid nagu ka väärtustele vastavad. Lülitamine toimib ilusti viitega ja relee toitejalgadel on 26v aga palju seal olema peaks, ei ole aru saanud. Võibolla on lihtsalt see relee ise elu lõpufaasis. Osadel on kaitse skeemidel on mingid 315/361 transide pinged skeemile märgitud aga neti avaruste piltidelt ei suuda mina tuvastada mis nad olema peaksid ja kas neil ka antud skeemiga mingi seos oleks.

[martk]

Skeemilt u-7101 oma ja -31 toitega. Transid maha joodetud ja kontrollitud, lüüdid uued, takistid nagu ka väärtustele vastavad. Lülitamine toimib ilusti viitega ja relee toitejalgadel on 26v aga palju seal olema peaks, ei ole aru saanud. Võibolla on lihtsalt see relee ise elu lõpufaasis.

Kas releel mingid kirjad peal on?
https://www.ebay.co.uk/itm/Soviet-Relay-...3054743531

[roirex]

See ta on рен-34, andmelehe järgi 24-30v.

[martk]

See ta on рен-34, andmelehe järgi 24-30v.

P=UxI
27Vx0,04A=1W
Võibolla see ren34 võibki kuumeneda, kuid huvitav on et teda juhtiv KT315 transistor kannatab vaid 100mW
https://1991-new-world-order.fandom.com/...transistor

[roirex]

Pole ühtegi u-101 kõrvale testiks ka võtta. Võin muidugi 1-2h tiksuma jätta, et kas kusagilt suitsu hakkab eralduma kui temp püsib sama ja midagi ei juhtu, võibolla ongi normaalne.
Update: Kui kontaktid relee klemmidel pole enam head võiks teoorias samuti soojaks minna, samas peaks ka miski kerge krõbin/tsirin/tsärin kõlaritest kostuma?

[madis64]

kuid huvitav on et teda juhtiv KT315 transistor kannatab vaid 100mW

See transistor peaks ju töötama lülitina, temal erilist võimsuse hajumist ei peaks toimuma?
Voolu kannatab 100mA nii et relee mähisevool mahub sinna sisse piisava varuga.