Liigsed kondensaatorid audiosignaali teel
#41
(14-10-2015, 10:40 PM)madis Kirjutas: Ma arvan et see on jama skeem. Sisendis on DIP lülitid, aga pinge on nii madal et lülitite müra hakkab mõjuma. Parem siis juba lülitite asemel vajalik takk ise paika joota.

Neid dip lüliteid (sisendi koormustakistuse ja -mahtuvuse helipeale vastavaks seadmiseks) leiab ka näiteks Pro-Jecti Tube-boxist.

Oma kogemuse põhjal pean sellist sisendilahendust hädavajalikuks kui enam kui ühe helipea või grammeriga soov toimetada on.
Ilmselt on kõrvakuulmine juba eaga natuke hävinud, kuid mingit "lülitimüra" ma küll väljundist kuulda ei oska.
Vasta
#42
Kui lülitid ikka vajalikud, siis tuleks hankida

a) kvaliteetselt edasimüüjalt (Farnell nt)
b) kvaliteetse tootja (Bourns vms)
c) ja kindlasti KULLATUD kontaktidega lülitid

Siis on süda rahul. Muidu võib juhtuda nii et ei annagi ühendust ja vool-pinge nii väiksed et oksiid ei lagune.
Vasta
#43
(15-10-2015, 09:59 AM)madis Kirjutas: c) ja kindlasti KULLATUD kontaktidega lülitid

Tea, kas Oomipoes letil olevad dip-id on kullatud kontaktidega või mitte?

Hinna järgi on raske otsustatada - Farnellis on ka odavamaid kullatud kontaktidega komplekte.
Andmelehti ei vaevu nad ka tootelehele lisama...
Vasta
#44
Võta need, millel on andmeleht ja sealt, et on kullatud.
Suurema osa toodetega on nii, et korralik andmeleht eraldab terad sõkaldest.
Vasta
#45
(16-10-2015, 08:17 PM)W@ldur Kirjutas: Suurema osa toodetega on nii, et korralik andmeleht eraldab terad sõkaldest.

Kipub nii olema jah...
Vasta
#46
Ka mina natuke ei saa aru sellest lüliti vajadusest, kui tootja annab helipeale vajaliku koormuse takistuse  ja mahtuvuse , miks peaks siis veel katsetama muude takistuste ja mahtuvustega ning otsima midagi, mida pole olemas või mis toimib teiste süsteemi komponentide järgi aitamisena? Jooda õiged nominaalid paikka ja valmis, katseta nendes süsteemi osades, kus komponentide nominaalid pole määratud.
Vasta
#47
(19-10-2015, 09:20 AM)moi Kirjutas: Ka mina natuke ei saa aru sellest lüliti vajadusest, kui tootja annab helipeale vajaliku koormuse takistuse  ja mahtuvuse , miks peaks siis veel katsetama muude takistuste ja mahtuvustega ning otsima midagi, mida pole olemas või mis toimib teiste süsteemi komponentide järgi aitamisena?

Esiteks, igale helipeale tootja ei "anna" või ei leidu andmelehte (ka www.vinylengine.com andmebaasis on andmed kohati üsna lünklikud).

Teiseks, tootja antud andmed ei pruugi anda konkreetsetes oludes parimat tulemust - need on lihtsalt "tootja andmed", mille puhul võib mingigi rahulolu garanteeritud olla.

Plaadimängijad on erinevad - kui neid satub olema enam kui üks, siis kahte fonovõimendit ma küll soetama ei hakkaks.

Helipead on erinevad - need võivad sobida erinevatele muusikastiilidele (klassikast "jumal teab milleni").

Jah, nõus, kui rahulduda ühe plaadimängija ja ühe helipeaga, saab peale algseid katsetusi joodetud variandiga hakkama küll.

Kuid edaspidi tahaks ju veel katsetada (erinevaid helipäid, erinevaid mängijaid) ...
Vasta
#48
MM helipeadel on de facto standardiks kujunenud 47 k oomi resistiivset ja 100-200 pF mahtuvuslikku koormust, ennem võiks kondekatega kui takistusega mängida. Siis on ka tegelikult oht, et sa ei sobita mitte helipead RIAA korrektoriga vaid kulunud vinüülplaadi ASKd oma kuulamisharjumusega.
Vasta
#49
Netis leidub ka arvajaid, kes teatud peade puhul on optimaalseks näiteks 15k või 100k (äärmuslikud väärtused, mis mällu jäänud) leidnud.

Ise olen mahtuvusega seni mänginud ja 50 või 100pF siia-sinna on teatud juhtudel täiesti kuuldav.
Kusjuures plaadimängijate kaabeldus võib - multimeetriga põlve otsas mõõtes - olla 50 pF siia-sinna.

Nii et kokkuvõttes tasub sissejoodetud variant end kindlasti mittemuutuva seadmekomplekti puhul ära.
Vasta
#50
Tagasi pealkirja juurde tulles - juhuslikult jäi ette meeleoluvärskendav skeemike - ainult üks kondensaator daci ja väljundpesa vahel

   

- et on ka nii julgetud teha.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne