Eelvõimendi Uher UPA-400 renoveerimine
#1
Kuna pere ei vaata tööpäevaõhtuti kuigi hea pilguga kõlaritest (suhteliselt valjult) muusikakuulamisele, siis tekkis vajadus lisada olemasolevasse heliahelasse (mis lampvõimendiga lõpeb) kõrvaklapivõimendit omav "kast".

Vaatasin neid kõrvaklapivõimendi nimelisi "karpe" eBays (lampidega ja ilma) ning jõudsin järeldusele, et optimaalseim lahendus on osta Uher UPA-400 eelvõimendi, millel on piisav arv valitavaid sisendeid, sisendite kommutatsioon ei toimu enam läbi mehaaniliste lülitite ja millel ka kõrvaklapiväljund sees on.

Karbis on ka piisavalt ruumi ümberehituste jaoks.

Jättes kõrvale triviaalse sammu, milleks on toitelüütide vahetus ja vajadusel suurendamine, vaatan ma esimese hooga helitugevusregulaatorile järgneva lõppastme suunas, kus signaali teel 3 elektrolüütkondensaatorit on (ka siis, kui kasutada "CD direct" võimalust, skeemil tundub sisendite juures viga olema - D peaks loogika järgi R222 otsale minema):

       

Need lüüdid on piisavalt väiksed, et neid on võimalik Wima kilekondedega asendada, kuid esimene küsimus on, kas poleks mõttekas tekitada juurde releega kommuteeritav täispassiivne väljund s.t. viia helitugevuspote liugur otse RCA pessa?

Ehk oskab keegi valgustada, milline on selle väljundastme tegelik eesmärk?
Vasta
#2
See väljundaste on ilmselt kaablite ja järgneva võimu sobitamiseks potekaga. Kui pote on 100 k (sekeem on väga kehv ja  pole väga kindel) siis 200 pF kaabliga tekib halvimal juhul RC filter -3dB punktiga 16 kHz peal.
Vasta
#3
(09-03-2016, 01:39 PM)moi Kirjutas: See väljundaste on ilmselt kaablite ja järgneva võimu sobitamiseks potekaga. Kui pote on 100 k (sekeem on väga kehv ja  pole väga kindel) siis 200 pF kaabliga tekib halvimal juhul RC filter -3dB punktiga 16 kHz peal.

Seda ma umbes arvasin.

Järgmine variant - asendaksin transistoridel väljundastme opvõimendil tehtud liinipuhvriga (ja elimineeriksin 3 kondensaatorit signaali teel)?

Ma võin seda ju tegelikult ka A/B võrdlusena teha, kuna tagapaneelil on 2 väljundpesadepaari, mida saab üksteisest eraldada...

Pote näib jah 100k olema.
Vasta
#4
Järgmine element mõtisklemiseks - sisendite selektorkivid LC7818 (Sanyo).

Sisendite kommuteerimine on selles aparaadis tehtud Sanyo LC7818 kividega ning iga kivisisendi ees on ka elektrolüütkondensaator:

a) kas nende kivide asendamine releedega muudab läbiva signaali kvaliteeti (moonutused, ülekostvus jne) kuuldavalt paremaks?

b) kui palju alalispinget need kivid sisendis kannatavad (s.t. kas sisendkondensaatorite eemaldamine põhjustab kividele mingeid häireid)?
Kivide järel on signaaliahelas kondensaator nagunii, mis on omaette teema.


Andmeleht veebis: http://www.datasheetcatalog.com/datashee...7818.shtml


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

.pdf   LC7818.pdf (Suurus: 134.23 KB / Tõmbamised: 314)
Vasta
#5
Askeldused alaku! (let the work commence...)

Projektikaust:

https://personal.filesanywhere.com/fs/v....6774ac73a3

, kuhu on laetud algse olukorra mõõtetulemused (RMAA).
Nii CD-direct moodis kui ka täiskanaliga.

Paar pilti siia ka:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#6
Tegin pilli lahti, fotod on ka üles laetud.

Mis on meeldiv - pea-plaadialune põhjaplaat on eraldi eemaldatav, nii et suurele osale skeemist pääseb altpoolt vabalt ligi.

Sella "lapsukesega" läheb ilmselt natuke pikemalt - muu hulgas tuleb korrosioonipõhjustanud liim eemaldada ja ilmselt ka releed vahetada.
Vasta
#7
Elus tulevad ette asjad, "mis on lihtsalt vaja ära teha".

Kui hakata eelvõimendit korrastama, ei ole mingit mõtet jätta juhtplaadile veerandsada aastat vanu lüüte. Sai siis õhtul need välja vahetatud (bipolaaridele Muse ES on vast ülepakkumine, kuid muid sahtlis hetkel ei leidunud).

Pilt ka üles laetud, kuid ega seal midagi erilist vist näha ei ole.

Edit:
Ämbrikolinat kostab kaugele - tegemist ei ole mitte ainult juhtplaadi, vaid ka tämbri- ja lõppvõimendiga. Nii see läeb, kui skeemi ei viitsi kohe välja võtta.

Mis kehvasti, see uuesti ...
Vasta
#8
Eileõhtune äpardus likvideeritud, nüüd "punetab" plaat (wima mks-idest) nagu maasikavälu.

Kuni see plaadikomplekt laiali on, tuleb otsustada, mida teha cd-direct lülitiga.
Ilmselt on mõttekas see signaaliahelast välja lõigata ja panna juhtima releed, mis saadaks valitud (selektorkivide järgselt) sisendi otse (kondensaatoritest täiesti möödudes) väljundisse.
Vasta
#9
Suure plaadiga poole peale jõudnud, kerkis pähe küsimus, et millises olukorras võiks mul subsonic ja high filter nuppude funktsionaalsust vaja minna...


Tõenäosus tundub olevat üsna väike - võiks ju vastavatest lülititest ja astmetest signaali juhtmega üle viia...
Tõstaks paari takisti otsad plaadilt lahti, radu ei peakski katkestama.

Mõtlemise koht.

Edit: natuke mõeldud... Põhimõtteline probleem on selles, et sisuliselt mittevajalikku on selles kastis üsna palju, nii et kui signaaliteed tõemeeli ratsionaliseerima hakata, siis tuleks tubli pool seadmest täiesti ümber ehitada (pesadest alates, edasi kommutatsioon jne).
Jääb esialgu tulevikuvisiooniks, kuni heli kvaliteedist mingi ettekujutus tekib.
Vasta
#10
Ühed ehitavad, teised lammutavad...

Sisendpesade juurest üle tosina lüüdi ja paarikümne "keraamiku" välja joodetud, fonoastmega algust tehtud - signaali juures askeldavad "keraamikud" kilekondedega asendatud.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne