Kõrvaklapivõimendid (seadmesisesed)
#81
Väike õhtutestimine: PM-63 vs UA-120.

PM-63 sai "pika puuga" - testimiseks kasutatava vinüüli nõelakrabin (mille kohta ma täpselt tean, et ta seal olemas on ja mida tämbrinupuga saab juurde ja maha keerata) lihtsalt ei tulnud läbi (ja helil puudus ehedus).


Graafikuid vaadates on asi üsna selge - UA hakkab kõrgemaid tõstma juba 1,2 kHz alates, PM aga alles 3 kHz-st (3 kHz kohal on UA-l juba üle +3 dB):

       

Tuletades oma audiogrammi meelde - "makes sense".

Järelikult ei sobi mulle PM-63 tämbriregulaator - vaja UA-120 tagasi tööpositsiooni panna kuni GE-7030 valmis saab (PM-63 tämbriregulaatori ümberarvutamine ei ole kindlasti hetkel minu võimete kohane).
Vasta
#82
Ümberarvutusest saab ka mööda, eksperimenteerides erinevate R,C väärtustega, arvutusel lähtutakse valemist, mis pole ju tegelikult konkreetse inimese kuulmise iseärasusi arvestav, vaid mingisuguse standardse sagedustunnusjoone järgi.
Valmis võimendil on see jah keerulisem, prototüüpimisel on lihtsam, pole jootmist.
Vasta
#83
(06-09-2016, 09:45 AM)Stern Kirjutas: Valmis võimendil on see jah keerulisem, prototüüpimisel on lihtsam, pole jootmist.

Kuna antud olukorras on vaja tuua "kühmu" allapoole, siis peaks ilmselt mahtuvust juurde panema - neid kondesid saab ka plaadi tagumisele poolele joota (esipaneel käib sellel pillil suhteliselt lihtsalt "ette maha").

Eks ma üritan ...
Vasta
#84
PM-63 on minu jaoks oma lõppseisundi saavutanud (tämbrifiltris kõrgete poolel 10 / 100 nF wimade paar), kuulamisseis on selline:

   

Kui kõrged "kella 11 peale" keerata, on ASK "praktiliselt sirge", nii et mängumaad nende kahe "äärmuse" vahel on piisavalt.
Vasta
#85
Veel üks "kast" sai vahepeal töökorda seatud (erinevus rikastab ;-) ) - Uher UA-80 (Sanyo STK-kivivõimendi) tämbriregulaatorid tagavad oma max-asendites "peaaegu täiusliku naeratuse" 1kHz kesksageduse ümber:

   

Ikkagi ei tea ma, kas see 1kHz kesktelg ka helitehniliselt kuidagi põhjendatud on ...
Vasta
#86
Vahepeal on aega mööda läinud, tolm settinud ning PM-63 võtnud sisse oma koha klapivõimuna "tööpositsioonis" (UA-80-st sai ka üsna hea heli kätte, kuid sisenditevahetusel ei summutata võimendi sisendit ning seetõttu kostab häiriv klõps kui unustada selleks hetkeks helitugevus maha keerata, samuti puudub puldiga juhtimine).

Ülejäänud võimendid on hetkel riulil puhkeasendis (UA-120 sobiks ka kuulamisvõimendiks, kuid pere jaoks on üks täendav rida juhtnuppe natuke segadusttekitav).

Mis toob mind tagasi komplekti teise poole ehk kõrvaklappide juurde.

Et tekiks mingigi võrdlusvõimalus olemasolevate 55-oomiste AKG K240 Studio-tega, võtsin ebay-st ligi sama klapi 600-oomise Monitor-versiooni (kasutatud kujul).
Neti andmetel pidavat ta väikeste klapivõimude jaoks raskemalt tüüritav olema, kuid kuna mul on kasutusel täisvõimendi, siis sellega probleeme ei tohiks tulla.

Ei tea, mis mind ajendas kohe alguses patjasid maha võtma, kuid avanes "meeliülendav" pilt:

   

Ilmselt on need klapid oma eelmist omanikku auga teeninud ...

Hea küll, natuke puhastamist ja pesu ning välja näevad nad juba oluliselt paremad:

   

Kuulasin neid nauke aega vahetades neid käigu pealt Studio-tega ning heli tundub detailsem (samas teravam) ja avatum.

Kui vaadata, kui palju väiksemad (diameetrilt, pindala väheneb "ruudus") on Studiote satelliitavad:

   

, siis tundub pilt üsna loogiline

Samas võib tekkida oht, et "äkilisemad" klapid "äkilise" võimu taga osutub liiga "püssiks" koosluseks - eks seda saab pikema kuulamise juures tõdeda ...
Vasta
#87
Natuke aega möödunud, natuke neid 600-oomiseid AKG-sid kuulatud - PM-63 taga tunduvad (minu vanadele) kõrvadele liiga teravaks jäävat.

Panin siis alternatiiviks UPA-400 sinna sisse ehitatud ebay JLB-võimendusastmega:

   

 "liinile". Heli oli rahulikum, võimendi karakteristik "kuulamisseades" oli selline:

   

Samas kui vaadata ristküliksignaali, siis midagi väga ilusat seal ei ole:

   

Tuleb ilmselt jootekolb soojaks ajada ja enda võimendusaste mingisse kasti sisse ehitada:

         

Eks näis, mis saab ...
Vasta
#88
Ristküliksignaali algusotsa "koleduse" põhjus ka leitud - kõrgete tämbriregulaatori pealekeeramine tekitab sellise tipu (kontrllisin ka UA-120-l - sama pilt, korra mõtlesin juba, et midagi on pikoskoobi anduritega juhtunud).

Kui tämbriregulaatorid neutraali keerata, taastub graafkul algne ristkülikukuju.

Aga UA-120 oma Sanyo STK-kiviga on nende 600-oomistega ehk juuksekarva võrra meeldivam ...
Vasta
#89
See on väga libe tee - see "ristküliku ilu" hindamine. Pigem peaksid vaatama amplituudi JA faasikarakteristikuid.
Tämbriregullide probleem, põhjus miks enamik kõlab nagu rämps, on see et faasikarakteristik ei ole lineaarne ega monotoonne. Lihtsustatult, eri sagedused saavad erineva faasinihke.

Kui mina tahaks teha ekvalaiserit või tämbriregulli, siis esimese asjana kaevaks faasikarakteristikuid.

Muuseas, see ülevise on üpris tõenäoliselt faasiviga. Siiski jätan endale siin võimaluse eksida Smile
Vasta
#90
Ega ma nüüd seda "ristkülikut" mingiks ainuetaloniks pea, pigem abivahendiks veendumaks, et võimendi päris untsus ei ole stiilis:

   

ning mingi pildi võimendi äkilisusest-uimasusest annab ka tõusuaja hindamine:

   

Eile õhtul ma esimese hooga unustasin ra, et elmised "kastid" olid mõõdetud tämbriregulaatorite neutraalasendis ning tükki kümmekond minutit ei saanud ma aru, mis nüüd viga on - kas on konkreetne pill iseenesest katki läinud või on mu mõõtevahenditega midagi hulu juhtunud.
Kui asjale pihta sain, hakkas hingel palju kergem.

Eks ma talveõhtutel hakkan ka seda faasihinkevärgi mõõtmist proovima...
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 14 külali(st)ne