"audiotorn" => kanalitevaheline ülekostvus

[madis64]

On "tornis" eelvõimendi ja lõppvõimendi.

Eelvõimendi üleskostvus (crosstalk) siis RMAA-ga mõõdetuna selline (ca -94dB):

   

, lõppvõimendi oma siis selline (ca -84dB):

   

.

Kokkuühendatuna jääb järele ca -75dB:

         

...

Kas on "loogiline"?

[moi]

Loogiline ei ole aga ilmslet võimsusvõimendi suured voolud-pinged tulevad kuskilt eelvõimu sisse, näiteks kaablite kaudu.

[madis64]

Kui ülekostvus lisandub lõppvõimendist tagasi eelvõimendisse kostuva signaali tõttu, siis oleks mõttekas mõõta eelvõimendi väljundit:

a) iseseisvana;
b) ühendatuna mittetöötava lõppvõimuga;
c) ühendatuna töötava lõppvõimuga ?

Kuidas üldse järjestikuste astmete ülekostvuseid liidetakse?

Et kui järjest on (vastasmõju seisukohalt isoleeritud s.t. "ideaalsed") on -80dB ja -60dB "kastid", siis milline peaks olema ahela arvutuslik summarne ülekostvus?

[madis64]

Arvutusharjutusi http://www.sengpielaudio.com/calculator-db.htm kalkulaatori abil:

Võtame kaks järjestikust võimendit võimendusteguriga 1 ja laseme sisendisse 1V signaali.

Esimene kast on ülekostvusega -94 dbV (lihtsuse mõttes dBV) => teise kanalisse peaks tekkima siis 0.00001995 V signaali, mis söödetakse edasi teise kasti sisendisse.

Teine kast on ülekostvusega -84 dBV => teise kanalisse lisandub seda kasti läbides täiendavalt 0.00006310 V signaali.

Teise kasti väljundis peaks siis olema 0.00001995 + 0.00006310 = 0.00008305 V signaal, mis peaks kalkuleerituna olema ca -82 dBV.

Kas see arutluskäik võiks paika pidada?

[moi]

Kalkulatsioon peaks paikka pidama kui kanalite võimendused on täpselt samad.

[madis64]

Mõõtsin täna uuesti:

   

Mõõtetulemused (sinaalisisend P-303 sisendis):

01 (-94,4 dB) => signaaliväljund P-303 väljundpesas

02 (-94,1 dB) => signaaliväljund P-303 väljundisse ühendatud signaalikaabli otsas, ots "õhus"

03 (-90,5 dB) => signaaliväljund väljalülitatud M-505 sisendisse ühendatud signaalikaabli otsas

04 (-90,5 dB) => signaaliväljund sisselülitatud M-505 sisendisse ühendatud signaalikaabli otsas

Siiani OK.

05 (-70,6 dB) => signaaliväljund M-505 taha ühendatud U-30 klapiväljundis.

Nii, ilmselt tuleb väike pingejaguritega adapter kokku joota, millega saab signaali võtta M-505 kõlariväljundipesadelt. Et ehk tuleneb liigne ülekostvus klapipesani tulevast "ühisest maast".

[madis64]

Vaadates U-30 klapipesa "maakontakti" ebasümmeetrilist ühendust (kanalite suhtes):

   

hakkab suurenenud ülekostvus natuke arusaaavamaks muutuma...

Peaks vist mingi klapikomplekti endale tekitama, mille kummastki poolest tuleb võimendisse täiesti iseseisev kaabel.

Edit:

Veel variant (lisaks M-505 tagapaneelile klapipesa lisamisele) - lisada U-30 sisse relee, mis olekus, kus kumbki kõlarirelee ei ole rakendunud (klappe ju kõlaritega koos reeglina ei kuulata) lühistab ära takistid R811 ja R812...
Oleks nagu "pealejoodetav" lahendus ...

[madis64]

Vaadates U-30 klapipesa "maakontakti" ebasümmeetrilist ühendust (kanalite suhtes):
...
hakkab suurenenud ülekostvus natuke arusaaavamaks muutuma...

Hommikul järgi mõelnuna - ega ikka ei hakka küll, eelmised (eraldiseisva) M-505 mõõtmised (-83,6 dB) said samast U-30 klapipesast tehtud...

Peaks vist ostsilloskoobiga vaatama, milline signaal üle kostub.

[Stern]

Seadmete vahelises kaablis on samuti ülekostvus.

Näiteks lõppvõimendi väljundahelates, seal kus suured voolud, on see samuti kergesti tekkiv.
Tüüpiline montaaž seeriatoodangus on ühine massi ühendus L/R väljunditele.

Seda viga olen ravinud massi ühenduse katkestamisega, väljundi poolsest otsast !!! ja vedanud toite massi punktist kaabli (mõnikord mahub plaadi alt vedada) mõlemale väljundi pesale eraldi.
Plaadi alt vedades muidugi tuleb jälgida kuhu see kaabel paigutada sest vale paigutusega võib sellelt võnkumine levida plaadi all radade kaudu sisendiga seotud ahelatesse.

Massi jaotus kogu plaadil on veel eraldi keeruline teema.

Raske juhus on kui üldse signaaliahelad, kogu teekonna, on teineteise kõrval, rajad ja komponendid, eriti suure kattuva pinnaga, näiteks kondekad.
Mõnikord on ruumi need teineteisest eemale painutada, võib ka proovida midagi varjeks vahele panna.
Paremates montaažides on need kaugel või on varjestuse rajad kanalite radade vahel.

Veel võib häda teha Op. võimendi, mis mõlema kanali signaali võimendab, eriti kui kohalike kondekaid toiteklemmide juures pole (need mõnikord õnnestub lisada) ja ega seegi 100% ei päästa, seesmiselt on kanalitel ikkagi jagatud ahelaid.
Kohalik kondekas peaks olema lüüt + väikse mahtuvusega mitte-lüüt, lisatakse tegelt neid mitu rööbiti, erineva mahtuvusega, sedasi on madala impedantsi spekter laiem, pole tegelt nii väga helitehnika teema...
Võib kasutada odavaid keraamilisei kondekaid, siin nende kohutav temperatuurisõltuvus ei mängi suurt rolli, rohkem on häda nendega vibreerivas keskonnas, näiteks aktiivkõlaris, signaaliahelates nendel kindlasti kohta pole.

[madis64]

Seadmete vahelises kaablis on samuti ülekostvus.

Näiteks lõppvõimendi väljundahelates, seal kus suured voolud, on see samuti kergesti tekkiv.
Tüüpiline montaaž seeriatoodangus on ühine massi ühendus L/R väljunditele.

Eel- ja lõppvõimendi vahelises kaablis see otsitav ülekostvus ei teki, kuna selle kaabli lõpus on mõõtetulemus praktiliselt sama kui signaalikaabli ots ripub õhus, on ühendatud väljalülitatud või sisselülitatud lõppvõimendiga.

Mis kõlaripostide ühisesse massiühendusse puutub, siis M-505 puhul ei ole see nii - tegemist on dual-mono võimendiga, mille kõlarite massijuhtmed suubuvad silukondedel olevatele sildadele:

   

ning "ühine maa" (korpusega ühendatud) on tekitatud keskel nähaoleva sillaga, kuhu "poolte maad" tuuaks sümmeetriliselt juhtmetega kokku.

Eks ma pean ikka ostsilloskoobiga pinged ahela eri punktides üles mõõtma - siis saab ehk selgemaks, mis toimub.