Vinüülimängija Arktur 006 tuunimine
#1
Aeg läheb kiiresti - sellest Arktur 006-st sai aastal 2013 alguse minu "tagasitulek vinüülide juurde".

Ehk lõppes poolteist aastakümmet kestnud elamise ümberehituse-remondiperiood ja tekkis tunne, et võiks uuesti vinüüle kuulata.

Vaadanud korra otsa oma tudengiaegsele Radiotehnika 001-le lasin kuuldele sügava ohke - ja andsin ta ühele huvilisele heategevatel eesmärkidel ära.

Teadmata siis eBayst ostmisest ega lääne grammeritest suurt midagi, otsustasin siis osta-st ühe Arkturi endale hiivata. Maksin loomulikult oksjoniõhinas "ropult üle", kuid "lapse asi" - rõõm natukenegi vinüülikat meenutavast plaadikedrast oli suur:

                     

Ega midagi, kuna juba algusest oli mulle selge, et ega ma teda müügiks, vaid kuulamiseks ostnud, siis tuli kohe mina netti tuhlama ja modimisjuhendeid lugema...
Vasta
#2
Ega siis midagi - käärisin käised üles ja lõin lõikurid sise - kõik mittevajalik (sisene fonovõimendi, selle toiteplokk ning helikäpa juures olev summutustransistorideplaat) läks "kõige kaduva teed".

Lisasin juurde IEC toitepesa ning ühe vene foorumiteema ärgitusel valasin (mängijale massi lisamiseks) alusplaadi plaatimissegu täis:

         

Lisaks sai kaanehinged lahti võetud, vanast silikoonist puhtaks tehtud ning värske "summutussilikooniga" kokku pandud.
Vasta
#3
Mootori juhtplaadil sai lüüdid välja vahetatud:

   
Vasta
#4
Kuid lääne peahoidikutega võrdlemisel selgus, et nõukogude insenerid pidi ikka oma "küüneviha" läänest kopeeritud lahendusele sisse ajama - Arkturi peahoidiku fiksaatortihvt on nimelt allpool (lääne omadel ülevalpool) ning ca 0,9 mm peahoidiku baaspinnale lähemal.

Esimene asjaolu tõrkeid ei põhjusta - käpa külge saab fikseerida ka ülevalpool paikneva tihvtiga peahoidikuid.

Teine asjaolu aga tekitab probleeme - käpal paiknev fiksaatormutter keerab lääne peahoidikuga lihtsalt "üle".

Natuke kuklakratsimist ja sõbralik treial treis portsu erineva paksusega (0,8...1,5 mm) vaheseibe.

   

Kui peahoidiku tihvt välja tõmmata, kummiseib eemaldada, ning seejärel seib, kummiseib ja tihvt tagasi paigaldada, siis saab seda sõlme isegi kasutada.
Vasta
#5
Nagu eespool sai mainitud, sai käpa juures paiknev signaalisummutusplaat:

   

välja lõigatud ning käpakaablid otse väljundkaabli külge joodetud.

Väljundkaabliks sai Oomipoest ostetud ja pooleks lõigatud HQ RCA-kaabel.

Kõik see toimus aastal 2013 ning kuna hing sai selle helipea poolpiduse kinnitussõlme peale täis, sai see riist riiulile "pakitud" ning suund lääne vinüülikatele võetud.
Vasta
#6
Viis aastat möödub kiiresti - omal ajal jäi hinge kriipima, et plaaditaldriku keerlemahakkamisel (ilma nõela langetamata ning volüüm põhjas) tuli sisse mootori undamine.
Tol ajal ei osanud oma napi arunatukesega selle kohta midagi enam arvata ja sellisel kujul ta seisma jäigi.

Kuid hing ei andnud rahu ja nii ma ta eile uuesti riiulilt töölauale tõstsin.

Loomulikult jookseb mootorimüra (ja muud mürad) signaali sisse, kui plaadimängija korpus väljundkaabli varjetega ühendada:

   

Kolb soojaks ja mõnikümmend minutit hiljem - nii on palju parem:

   
Vasta
#7
Mida kokkuvõtteks öelda - noorrahvale plaadiõhtu korraldamiseks kõlbab ta küll:

         

.

Endal talle erilist rakendust enam vist ei leidu - kui kellegi hing sellist ihaldab, siis võite teada anda.

Samas võib ta teiste "omaaegsete" pillide juures ka väärikalt vanaduspäevi viita...
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne