HP Pavillioni videokivi jootmine
#11
Eks KaruTEC oska täpsemalt rääkida kuid minu teada on kõigi kiipide DS-ides jooteahju temp. kõver, kus ilutseb number 260 kraadi.
120 jne on max. töötemperatuur, jootmine on teine asi. Aga võib-olla eksin.
Vasta
#12
Väike täpsustus: PGA on pin grid array, jutt käib BGAst (ball grid array).
Jootmistemperatuur on kõrgem kui töötemp, sest ega siirded ei hävi kõrgel temperatuuril. Lihtsalt töötavas kivis, kui temperatuur on üle tööpiiri, muutuvad lekkevoolud nii suureks et võib toimuda lokaalne küpsemine.
MOSFETi võib rahulikult vales töörezhiimis nii kuumaks lasta et sulab plaadi küljest lahti ja pärast on ikka töökorras.

See "tagasisulatamine" võiks minu arvates paremini toimida lämmastikukeskkonnas, vastasel juhul võib see jama seal all ära oksüdeeruda. Parema tulemuse saaks, kui altpoolt plaati lisaks kuumutada, kuid läpakaplaadil on seal all ka mingi pudru nii et raskeks läheb.
Vasta
#13
altpoolt tuleb jah kuumutada, aga õnneks konkreetsetel paviljoni emmedel on all inult peotäis 0603 kondekaid ja takisteid, mis ei kuku sulatina seest elusees välja. Pigem on asi toestamises. Lämmastik on hea mõte, peakski seda katsetama. Muideks, kuidas oleks mõistlik kõige paremini reballingut teha? keegi siinsetest ka teemaga lähemalt kursis? Tegelikult see vist juba uus teema üldse.

Muideks, mulle on meelde jäänud tükati üks valem (skandinaavia teadlane/füüsik, kahjuks nimi ei meenu, mõtles selle välja), kus temperatuuri tõus 20*C vähendab toote enese eluiga 2 korda, 40 kraadi 4 korda 60 kraadi 8 korda jne. Kahjuks pole päris täpselt meeles vahepealne arvutuskäik, aga meeles on see, et tavaline reflow vähendab ühe kivi eluiga 35 aastat (!). aga kes teab, palju kivide eneste eluiga üldse on. Et sellessuhtes on kriitiline jootetemperatuur väga oluline, aga nagu ma mainisin, siis see hoopis uus teema Smile
Vasta
#14
Reballingu jaoks on kitid, seal on stencil, pinsetid ja ballid ning marmoralus.
Jubeda hinnaga.
Vasta
#15
Reballingu jaoks muidu hiinlased müüvad ebays kah kitte. Ise ei ole tellind, ei tea kvaliteedist rääkida.
http://shop.ebay.com/?_from=R40&_trksid=...Categories
Vasta
#16
jaah.. esimene link, mis vaatasin, räägib tavalisest pliiga tinast, aga piltide peal vahivad vastu ROHS kleepsud Smile Arvatavasti peab kohalike tegijate käest uurima stensiile, näiteks scanditron, Ise tööjuures üritasime ka teha dremeliga vaskpleki sisse - nojah, mõned asjad sai isegi käima Smile aga just need tinakuulid oleks kuskilt vaja muretseda, peab vist multicore tarnijate poole pöörduma, alla multicore ei maksaks eriti rääkida.
Vasta
#17
Natuke nalja ka selle kohta: [Pilt: 20100210184328.jpg]

Kuumaõhupuhuri korda saan ja aega leian, proovin ära teha.
Peale kuumutamist oleks plaati parem mitte puutuda mõne minuti jooksul, et kivi paigast ei liiguks või pole sel tähtust?
Kas siis "joota" alt või ülevaltpoolt?
Vasta
#18
Tervitus! Olen paar kuud seda foorumit jälginud ja otsustasin ka näpu valgeks teha.
Kas keegi on idanaabrite pool liikuvaid BGA trafarette ja juurdekuuluvat tinapastat proovinud? Seal need komplektid veidi odavamad. Pealegi on lihtsam nö labidaga pastat möksida (meenutab natuke siiditrükki) kui paarsada tinaplönni luubi all kätt väristades paika saada. Noh, on muidugi ka igasugu kleepsupaberiga ja veega eemaldatava paberiga versioonid aga see selleks.
Umbes 6-7 aastat tagasi uurisin neid pilte ja muljeid vene foorumites aga siis oli kvaliteet väga kõikuv, olenevalt tootjast. Mõned kurtsid, et mõnedel hiinlaste tehtutel on augud karvased ja jube raske on trafaretti kätte saada, nii et ühtegi kuulikest lahti ei tõmba. Samas olid jälle mingis vene sõjatehases laseriga kärsatatud, mida hirmsasti kiideti. Ainult hind oli kole rasvane. Samuti oli vahe materjalis. Mõnel kasutati väiksema soojuspaisumisega metalli ja odavamates jälle mitte - jälle tuleb raskelt maha. Sama asi, mida kunagi ammu kooli füüsikatunnis seibi ja kuuliga näidati. Nüüd on need lingid ammu surnud ja uued tegijad peale tulnud aga BGA jõllitab järjest enamate kaante alt vastu ning enam pole pääsu.
Paar linki, mis silma jäid:
Link 1
Link 2
Vasta
#19
Kui koduselt kuumutada siis ilma temperatuuri reguleerimisvõimaluseta puhuriga pole mõtet proovima hakatagi. Lootusetult kuumutab üle nii et pragiseb. Tavalisel puhuril mingi 600C kanti umbes temperatuur. Samuti ei saa teha eelsoojendust.
Vasta
#20
Kõiki pavilione ei maksa ühte patta panna. AMD prose korral on enamasti viga siiski põhjasillas (nf-spp-100:sild, g6150:sild+vga). Inteli prosede korral enamasti geforce video viga.

http://www.theinquirer.net/inquirer/news...ry-deepens
http://www.theinquirer.net/inquirer/news...microscope

kui inquirer-l on õigus, siis on reballimine küsitav. piisab lihtsalt kristalli kuumutamisest ja seesmised ühendused peaksid taastuma. mõneks ajaks.

muuseas, g6150 olen näinud suremas ka desktopi emaplaadil.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne