Elektroonikafoorum.com

Vahepeal on niipalju edu, et viga muutus püsivaks - 8-oomist koormust tähistav leed kustus lõplikult.

Samas releed klõpsivad ja 4-oomi leed vilgub käivitamisel tavapäraselt. Tuleb testriga mööda ahelat sammauma hakata.

Kustunud leedi müsteerium leidis ka oma lahenduse ...

Kustunud leedi loksutades hakkas see jälle tööle. Suurendusprillidega olukorda tudeerides selgus, et leedi jalg liigub oma joodisepesas. Ja mitte ainult selle leedi üks jalg, vaid ka naabri oma.

Sai siis kõik kolme leedi üle joodetud ja hetkel näib kõik korras olevat. Jätan pilli mõneks õhtuks voolu alla - eks siis näis ...

Valmistume lõppvõimendite võrdluskuulamiseks (ülejäänud trakt on mingisuguse stabiilsuse hetkeks saavutanud) ...

Kevadel jäi Hitachi jõudevoolud reguleerimata, sai see siis nüüd ka tehtud.

Selle võimendi omapära on see, et ühe kanali jõudevoolu reguleeritakse kahe eraldi trimmeriga (said ka igaks juhuks uute vastu vahetatud - nii mõnigi "auklik" trimmer on viimase aasta jooksul ette tulnud):

   

Et kõigepealt keerad mõlematest trimmeritest jõude voolu maha, siis upitad ühega 30mV, seejärel sealt edasi teisega 32mV, lõpuks veel kord esimesega 33mV.
Tuli välja küll.

Jõudevooluks siis 33mV / 0,22R = 150 mA

, radikad lähevad tühikäigul käesoojaks küll.

Huvitav, kui mitu vatti see A-klassi tähendab?

Palju poeks ju vaja - "kelladega" võimendite kuulamisel näib õhtuse telerivaatamise helinivool osutite keskasend nii 1 W kanti platseeruvat.

Kui 8 oomi koormusega, siis väga umbes kuni 8*0,15*0,15/2=0,09 W on puhas A-klass.

Peaks inikaatorkellad paika keerama - manuaal väidab, et väljundis (koormuseta) mõõdetud 8,98 Vrms juures peaks näit olema 10W.

Praegu tiksuvad 80...85 dB nivool (diivanil) kuskil 0,1 W juures.

Kui on tugevalt tagasisidestatud võim, ehk DF on suur ja väljundtakistus väike, siis pole sisulist vahet kas on koormatud või ilma koormuseta. See 8.98 V annab jah 8 oomisel koormusel 10W võimsust.

(08-12-2017, 11:42 AM)moi Kirjutas: Kui on tugevalt tagasisidestatud võim...

Kuidas tagasisidestuse tugevust/nõrkust hinnata?

Kõige lihtsam on mõõta. Võtad tagasiside maha, mõõdad võimenduse ja võrdled taagasisidestatud võimendi võimendusega. Arvutada saab ka, eriti tagasisidestatud võimendust (pingejagur väljundist inverteerivasse sisendisse määrab selle nagu opakate puhulgi) aga tagasisidestamata võimenduse arvutamine on juba raketiteadus ja see on tugevalt sagedusest sõltuv.

(08-12-2017, 02:54 PM)moi Kirjutas: Kõige lihtsam on mõõta. Võtad tagasiside maha ...

Tagasiside mahavõtmisega oleksin ma ettevaatlik - see fet-võimendi võivat vähema taasisidestuse puhul ostsilleeruma minna...

Kuigi, võiks ju proovida (ilma põhikõlariteta) ...

Kui on võimalik diffsisendite vahelist pinget mõõta, siis järelikult on nõrgalt tagasisidestatud. Teades tagaside sügavust, saab ka tagasisidestamata võimendi võimendustegurit arvutada.

Tagasisidestamata võimendi sageduskarakteristik võib juba alates 100 Hz-ist kukkuma hakata, seega mõõtmise sagedus on oluline.

See kõik on teooria, mida ma 25a tagasi kuskilt lugesin, aga füüsika peaks ka tänapäeval kehtima

P.S. Ma ei oleks küll kunagi oodanud, et hakkan rääkima nagu Alo Raidaru, aga nagu näha, elu on täis üllatusi.