Elektroonikafoorum.com

Iga asi saab millestki alguse - antud teemale andis tõuke ühe minu "näpitud" võimendi oluliselt halvenenud (võrreldes algseisundiga) müratase, mis RMAA-ga mõõdetud sai. Kusjuures kehvemaks oli läinud üks kanal, mitte mõlemad.
Kuna selle pilli värskenduskuuriks sai plaat kastist välja võetud ja kõik asendused korraga tehtud, siis hetke kratsisin kukalt, et mida ma nüüd siis vussi keerasin. Kuna töö käigus sai vahetatud ka üks opvõimendi (4558 => 4562), siis otsustasin algupärase sisse tagasi joota ja kõik saigi automaagiliselt korda.

Et uus opakas tuksus? Vist küll - ei ole neid kunagi enne (enda jaoks) kasutamist üle kontrollinud.

Kuna karpi on neid eriguguseid kogunenud juba üksjagu, siis tundus mõistlik neid omavahel võrrelda - vahenditeks siis RMAA ja üks klapivõimuks kokkujoodetud võimendusaste, mis hetkel jõude seisab.

LM4562NA kohta tulemused siis sellised:

   

                     

No 2 oli see "vilepuhuja", kuid ega No 4 ka mitte tasemel pole ...

Edit:

RMAA-failid leiduvad siit: https://personal.filesanywhere.com/fs/v....6070ae9ca5

Järgmised: TL072IP ja TL082CP:

   

                     

Järgmised: OPA 2134 / 2604 / 2228

   

               

(kuna opvõimendite paarid olid üsna sarnaste tulemustega, laen üles tüübi kohta ainult ühe graafiku).

Järgmiseks JRC-d: 114, 2068, 4556, 4558, 4560:

   

... ja nende müragraafikud:

                           

Lõpuks veel LM833, NE5532, 6458DS ja LT1364:

   

                     

Aitab ka selleks aastaks - head aastavahetust kõigile!

Need mõõtmised, välja arvatud anomaalne LM4562, on nii ühte auku. Põhiliselt oled seal mõõtnud võimendi toite müra, opakate erinevused ei paista eriti välja.

Toitemüra võib ignoreerida, selle mõõtmine polnud seekord eesmärk.

Päris ühte auku need opakad ka ei ole - mõnel hakkab mürafooni nähtav tõus juba 10 kHz kandist, mõnel jupi jagu hiljem, mõnel on kanalid suurema erinevusega kui teisel...

Oleks veel viitsimist, võiks ka signaali tõusukiirust (ristküliksignaaliga) ostsilloskoobiga uurida, leiaks ehk veel mõne erinevuse...

(02-01-2018, 09:50 PM)madis64 Kirjutas: Oleks veel viitsimist, võiks ka signaali tõusukiirust (ristküliksignaaliga) ostsilloskoobiga uurida, leiaks ehk veel mõne erinevuse...

Helisignaal läbib enne DAC-i tavaliselt digifiltri ja ideaalset ristküliksignaali sel viisil ei saa. Füüsiliselt meedialt taasedastamise puhul on signaali tõusukiirusel füüsikalised piirangud - nõel ei suuda nii kiiresti liikuda jne. Seega, opakate väljundpinge kasvukiiruses on kindlasti erinevusi, aga kas seda ka reaalses elus ette tuleb, on teine küsimus.

Lisaks, näiteks 50 kHz ristküliksignaali täisamplituudiga ja moonutamata edastamine tundub esmapilgul saavutamisväärilise ideaalina, aga kui hakkad sellist helitrakti ise konstrueerima, selgub tasapisi, et hakkab palju voolu võtma ja kallimaks ja kobakamaks läheb ka.

(04-01-2018, 10:07 AM)andrei Kirjutas: ... aga kui hakkad sellist helitrakti ise konstrueerima, selgub tasapisi, et hakkab palju voolu võtma ja kallimaks ja kobakamaks läheb ka.

Ma esialgu arutlen paradigmast "kas vanemas võimendis olev algupäran JRC4558 on mõtet LM4562 või OPA2134 vastu vahetada" lähtuvalt.

Et kas ette mõõtes on võimalik ennustada, milline (kui üldse) mõju opaka vahetusel helile saab olema...