Elektroonikafoorum.com

Ei ole aimu ka - kasutatud helipeade füüsiline omapära?

Tegelikult peaks omale mingi 4mV/0,4mV inverse RIAA signaaliallika tekitama - jääks testplaat ning konkreetne helipea võimendihinnangust välja…

Aga muidu võiks ossi otsad fonovõimendi astmetele peale panna - et kas klippimist on näha või mitte.

Edit: 1kHz signaali tekitamise jaoks ei ole pöörd-RIAA-t vaja, piisab pingejagurist (mõte kiilus ilmselt kinni).

See MM pilt pole muidugi otseselt klippimine aga harmooniliste jaotus, mitte nivoo on natuke klippimisene moodi, ehk väga kõrge järguni on harmoonilised näha, mina lugesin sealt 12. väja. MC-l ainult 2., 3. ja 4. ning siis on sisuliselt müra.

Mul oli kunagi ammu inverse RIAA kasutusel korrektori mõõtmiseks, sai puhtalt passiivselt teha, ainult täpseid juppe pidi tikutulega taga otsima.

(04-03-2020, 12:09 AM)moi Kirjutas: See MM pilt pole muidugi otseselt klippimine aga harmooniliste jaotus, mitte nivoo on natuke klippimisene moodi, ehk väga kõrge järguni on harmoonilised näha, mina lugesin sealt 12. väja. MC-l ainult 2., 3. ja 4. ning siis on sisuliselt müra.

Seda harmooniliste erinevust märkasin ma ka ise - huvitavaks teeb olukorra asjaolu, et MM moodis on tagasiside tugevam (muutub R34 väärtus) ning muud sisulist vahet MC-moodiga võrreldes (kui pea sobituskoormuse muutus välja jätta) ei olegi.

Et kas konkreetne helipea ja tema koormus võivad siin põhjuseks olla? Lihtne oleks ju mitme MM-peaga proovida ning tulemusi võrrelda…

Edit: kuna tegemist oli mu MM-peadest kõige "õrnema" nõelakangiga peaga, siis võivad need harmoonilised ka nõelakangi resonantsidest tingitud olla? Tuleb ilmselt mingi jäigema peaga seda mõõtmist korrata.

Mina oleks paranoiline ja kahtlustaks mõõtemetoodikat. 64, pane siia mingi foto sellest kuidas mõõteriistad, kaablid jms paiknevad - äkki on midagi kahe silma vahele jäänud ?

Ma kahtlustaks ikka seda korrektorit.
Seda kas need harmoonilised on korrektorist, saaks jah selgeks kui läbi jaguri näiteks 1 kHz signaali mõõta.

Teen uued katsed, läheb natuke aega...

Pingejaguriks siis mingi trimmer, millega signaali 0,4...4mV vahemikus kruttida. Milline võiks trimmeri sobilik kogutakistus olla?

Selline, et jaguri väljundtakistus oleks sarnane helipea väljundtakistusele ja ei koormaks liiga signaaliallikat.

See trimmer on tõenäoliselt ise paras müraallikas - mis tüüpi kasutad, kas carbon või plastik ?

(01-03-2020, 09:17 PM)madis64 Kirjutas: Aga jah, kuulasin "kontrollplaate" oma kõrvaga küll.

Kuniks MM helipeaga pusid, kas need kontrollplaadid ka CDna dubleeritud?
Mul näiteks oldfieldi amarok ja twin peaks LPd kahtluse korral CDna kuulatavad/võrreldavad. Esimene neist ehmatab nii mõnigikord kuulajaid/testijaid, kes tüdrukut kitarriga harjunud laskma referentsiks.

(05-03-2020, 08:04 PM)martk Kirjutas: .... kas need kontrollplaadid ka CDna dubleeritud?

Mõned on (ka Twin Peaks näiteks), mõned ei ole (Jaak Joala 76. aasta plaati ei ole ju cd-l välja antudki ;-) )- ei ole püstitanud eesmärki kõike dubleerida.

Lisaks olen ka oma testplaadiringist väljajäänud plaatidest mõnede puhul ostnud nii vinüülid kui cd-d.

Kokkuvõtteks (peale pooletosina-aastast vinüülidega taasaskeldamist) võin nentida ainult ühte - ma ei ole leidnud (uus muusika valimist välja arvatud, nende vinüüliheli mulle just eriti ei meeldi) ühtegi cd-d, mis vinüüliga helilt võrdne oleks.
Olen seda kuskil varem kirjutanud, nendin siin uuesti üle - cd on "turistieine", vinüül on "värskelt grillitud liha". Maitseasi muidugi, mis kellelegi meeldib...