Võimendi Yamaha A-760 renoveerimine
#61
Kanalite erinevuse müsteerium lahendatud - koolipoisi viga, kondesid asendades oli lõppvõimendi sisendis C305 kohal ühes kanalis 100pF konde asemel 1000 pF konde sisse lipsanud. Juhtub...
Vasta
#62
Kas see direct moodi sisse lülitamisega tekkinud moonutus kadus ka ära õige kondeka panekuga?
Vasta
#63
(28-05-2022, 11:13 PM)moi Kirjutas: Kas see direct moodi sisse lülitamisega tekkinud moonutus kadus ka ära õige kondeka panekuga?

Tegelen sellega edasi, üks asi korraga.
Tegemist võib olla ka helikaardi ja lõppvõimendi sisendtransistproide omavahelise tuiklemisega - näha on, et see moonutus tekib mingil teatud signaalinivool kui ahelas on lõppvõimenidi sisendtransistor ühendatud. Kui sisendkaabli otsas on (plaadil samas kohas ühendatud) lihtsalt takistid ja konde, siis tuiklemist ei ole.
Vasta
#64
Ühendasin lõppvõimendi sisendi otse volüümipote liugurile (kust võtsin ka helikaardi sisendi) ja tämbriplaadi jootsin tagant ära:

- sama moonutus tekib ikka;

- kui võtta signaal klapiväljundist, siis:
    - sama moonutus on, kuid väiksem;
    - sageduskarakteristik on palju kõrgemale sirgem kui lõppvõiendi sisendist võttes.

Tundub, et helikaart koormab passiivsed poted (helitugevus ja balanss) seda võrd maha, et ASK kukub oluliselt varem allapoole.

Ilmselt tuleb veel pikoskoobiga üle mõõta, et mida see erinevates puntides näitab.

Klapiväljundist mõõdetuna ei näi alguseks just liiga paha olema:

   

           

         
Vasta
#65
Pikoskoobiga kõlariterminalidelt:

väljundpingel 2V:
   

Väljundpingel 4V:
   

harmooniliste struktuur natuke teistsugune kui RMAA-ga üles võetud sai.
Vasta
#66
Tämbriregulaatorid külge ja vaatama, mis paistab:

- Direct ON:
   

- Direct OFF / bass/treble neutraalasendis:
   

- Treble MAX:
   

- Bass MAX
   

- Bass/Treble max
   

Peaks signaalinivood ühtlustama - vist on seda mõttekam teha opvõimendi sisendis pingejaguriga kui tagasisidega mängima hakata?

   


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#67
See nüüd läheb isiklike maitse-eelistuste valdkonda, kuid mulle ei meeldi tämbriregulaatorid, mille kõrgete otsa "liiga hilja" tõstma hakatakse.

Sellel võimendil on kõrgete regulaatori lõikesageduseks 3,5 kHz, mis kõhutunde järgi natuke palju on:

   

C219-le algsele 22nF-le 10nF paralleeli ja peaks sobima küll (alati on võimalik regulaatorit vähem peale keerata). Roheline joon siis moditud kanal, valge joon võrdluskanal:

   
Vasta
#68
Laupäev, puhkepäev ja natuke jälle pusitud.

Tämbrivõimendi väljundnivoode erinevusel (50mV vs 43mV AC @1kHz näiteks) selgus suhteliselt omapärane (pole mulle enne probleeme tekitanud) põhjus olema - originaaltakistite väärtuste erinevus.

Skeemi leiab üle-eelmisest postitusest.

Nimelt moodustavad R209 (10k) ning kõrgete regulaatori ülemine õlg (maandatud keskväljaviigust signaaliotsani) väljundsignaalile pingejaguri.

Kui nüüd R209 on eri kanalites 9,8 ja 10,2 k ning kõrgete regulaatori õlg 2,2k ning 2,5k, siis nende erinevuste koosmõjus see väljundsignaali nivooerinevus tekibki.

R209/210 sai siis uute 1%-liste 10k takistite vastu vahetatud ning regulaatorpote väiksema takistusega õlale 220 oomi jadamisi joodetud.

Nüüd on samas režiimis väljundsignaalid 50/52mV, mis minu jaoks piisab. Muidu võiks/peaks trimmeritega neid ahelaid reguleerima hakkama.
Vasta
#69
Kiire kontrollkuulamine ka tehtud - klappidest tuleb juba täiesti tuttav heli. Elutoakuulamiseks (väiksemas ruumis) peaks heli küll järkuma.
Vasta
#70
Mõtlesin juba, et ongi selle võimendiga kõik tehtud, mis vaja.

Aga ei, MM/MC leedid ei põle.

Skeemis uurimist natuke - leedid ja nupulambid on jadamisi.

   

Aga nupulambid on kõik vahetatud (eelmise remontija poolt) - nii leedidele ainult 1,3V pinget jäigi.

Paralleeltakistitest 68 oomised asendatud 330 oomistega ja pilt palju rõõmsam.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 25 külali(st)ne