Elektroonikafoorum.com

Uue pesa ja filtri lisamine tõenäoliselt midagi ei muuda.
Pildilt (see ASK oma) paistab kasvukiiruse piiramine ja radade/ühenduste mitte optimaalne teostus ülekostvuse pildilt.
Kuna 50 Hz on suurem kui 100 Hz müra, siis tundub, et rohkem on müra õhu kaudu indutseeritud kui toite mitte silumata müra.

See uus pesa ja filter on mul kavas rohkem elektriohutuse aspektist - võimendi on üsna stiilse väljanägemisega ja võiks olla natuke parema võrgujuhtmega kui plekkpaneelist läbi viidud "saapanöör".

Toitemürade seisukohalt olen ma ka ilmselt rahuolutasandi saavutanud - mis vajalik, sai tehtud. Trafole on võimalik ka veel algne metallkate peale tagasi kruvida - ma pole otsustanud, kas teen seda või mitte - mõõtetulemuste huvides võiks ju katsetada.

Ülekostvuse esmane allikas on signaalisisendite plaat, kuid mul ei ole plaanis seda ei lõikuda ega (näiteks releedel põhieva lahendusega) asendada - las ta olla algsel kujul.

Igasuguste harmoonilistega võitlemine eeldaks juba komponendivahetusega tegelemist, kuid ma ei näe selles suurt mõtet - pool heli on võimalik juba kõrvaklappides ära kaotada (eilse värskendatud kogemuse põhjal - mul üht mudelit klappe neli komplekti ja ainult üks neist on minu jaoks esimeses klassis, ülejäänutega tuleb veel tegeleda).

Toroididega on selline lugu, et kui primaarpinge viia alla nominaali, siis puiste kukkub kolinal.

Ma olen ise mõelnud et kui teeks võimu, siis ostaks toroidi a la 230 /2x35 + 1x9

Ja paneks 9V jadamisi primaariga, saaks ca 240V trafo. Mis jookseks 230 pealt.
Sekundaaride pinge kah veidi väiksem, kuid puisteväli oleks kõvasti väiksem, see kasvab nominaalpinge lähedal jubedas tempos, kuna säästu huvides on trafoplekid suhtkoht küllastuse lähistel.

See sind vist väga ei aita hetkel aga tuleviku tarbeks

(27-05-2024, 08:37 PM)madis Kirjutas: See sind vist väga ei aita hetkel aga tuleviku tarbeks

Tagantjärgi tarkus on alati kõikse suurem tarkus 

Toroididel on ka muid omapärasid, kuid statistiliselt võttes kasutatakse neid "väga palju" nii et mingit katastroofi see põhjustada ei tohiks...

(27-05-2024, 08:01 PM)madis64 Kirjutas: Ülekostvuse esmane allikas on signaalisisendite plaat, kuid mul ei ole plaanis seda ei lõikuda ega (näiteks releedel põhieva lahendusega) asendada - las ta olla algsel kujul.

Kui ülekostvust koormusega ja koormuseta mõõtmiste puhul võrrelda, siis koormusega on ülekostvus 30 dB ja rohkem kehvem madalatel sagedustel, mis viiatab ikka otseselt väljundvoolust tekkivale ülekostvusele. See võib muidugi ka võimu sisendi kaudu mõõtmistesse jõuda.

(27-05-2024, 10:22 PM)moi Kirjutas: koormusega on ülekostvus 30 dB ja rohkem kehvem madalatel sagedustel, mis viiatab ikka otseselt väljundvoolust tekkivale ülekostvusele.

Su jutus on jumet, eks võib ju natuke seda plaati vaadates kukalt kratsida.

Ilmselt tuleb selle ülekostvuse allikaid otsides haakida analoogossi otsad mõõtepunktidesse ning hakata ühte kanalisse siinust kütma.

Siis oleks näha, kuskohast teise kanali signaal pärineb.

Peale mõningast metalli- ja näputööd on uus toiteplokk võimendis sees:

   

   

   

ja keerasin kaaned peale.

Etapi tulemusega võb rahule jääda - toitemürad on nüüd sama suurusjärgus harmoonilistega:

2V väljundsignaal (8R koormusega):

   

17V väljundsignaal (8R koormusega):

   

Moonutuste ja ülekostvusega võiks ju veel tööd teha ja vaeva näha, kuid hetkel puudub selleks vajadus ning ka motivatsioon.
Jääb midagi tuleviku tarbeks ka - vundament on korda tehtud.

Mõned lood hiljem - mängib küll, miks ei mängi... 

   

Huvitav et mürade iseloom muutus korpusesse panemise järel, eelmises mõõtmises oli 50 Hz mürad suuremad kui 100 Hz omad, nüüd on vastupidi.