Võimendi Basf D-6075 / NEC AUA-8000e renoveerimine
#11
(03-12-2015, 11:14 AM)moi Kirjutas: ...ka mõne kliekonde paind?

Selline see eelvõimendiplaat eilse õhtu seisuga välja näeb nagu pildil näha on.

Sisendkonded on hetkel 1uF (need "mustad püstised torud") ja nende ees olnud 2,2k takistid on rajalt maha võetud.
Signaaliahelas olnud lüüdid on Wimadega asendatud.

Panin talle täna töölt tulles kõlarid taha - heli on subjektiivse mulje järgi paremaks muutunud.
Kõrgete kadumist madalal nivool esimese hooga eriti nagu ei täheldanud.
Bassitämbrinupp on "nullis" (enne tuli peale keerata) kuid madalamal helitugevusel on mõnusam "loudness" sisse lülitada, kõrged on "peaaegu põhjas", kuid see tuleneb ka ilmselt Marantz CD-67-st pika kaabli taga (tuleb vist CD-40 välja tirida).

Ainult volüüminuppu ei tohi "kella 11-st" edasi keerata - ajab rahva ja iseend uksest välja...
Mute-lülitist saab muidugi abi (-20dB vist passi järgi).

Eks tuleb teda natuke nüüd kuulata ja siis otsustada, mida fonoastmega teha (kas üldse teha)...


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#12
(03-12-2015, 02:17 PM)madis64 Kirjutas:
(03-12-2015, 11:14 AM)moi Kirjutas: toidetesse ka mõne kliekonde paind?

Toidetesse kilekonded?

Vahest kui toitelüüdid väga suured või kehvad on võib kasuks tulla, toob kõrgetesse natuke sära juurde.
Vasta
#13
"Suured" toitelüüdid on 10000uF (neli tükki, kaks kanalisse), need jätsin originaalid.
Kui suured need sildavad kilekonded võiksid olla?

Eelvõimendil on oma toide, seal on väiksemad lüüdid, need said uued pandud.

Võtsin maha ka eelvõimendi sisendkonde ees olnud 2,2k takisti - milline selle algupärane eesmärk võis olla?
Vasta
#14
Need 2.2K takid on ilmselt raadio häirte jaoks igaks juhuks, enne neid on ju 250k pote, mis helile hulka rohkem mõjub. Hoopis rohkem peaks mõjuma ka C307/C308 konde, mis võimendusastme üllemise sageduse ja sisendmahtuvuse määrab, selle võiks katsetada natuke väiksemaks teha. Üldse oleks hea võimu ASK ülesse mõõta, on lihtsm näha, kas midagi piirab, kui seda katsetades otsida.

Võibolla toite lüütidele pole väga vaja kilesid antud võimus, seal ju ka C214, C215 väiksesd lüüdid ka otse plaadil ja kui need on korralikud, teevad vajaiku töö ära aga ming 1 uF kanti kilega võib ju katsetada.

Mina teeks üldse nii, et tõstaks volumi pote pealt otsad otse lõppvõimu sisendisse, ainult selle jaoks on pote liiga suure takistusega ja võim liiga suure sisendmahtuvusega.
Vasta
#15
ASK ülevaatamiseks (ega mul hetkel muud paremat võtta pole kui cd-lt sweep signaal ja REW RTA graafiku ekraaniletoomiseks) on ehk tõesti paras hetk saabunud ...

Pote suurt takistust aitab võimendiga ehk opvõimendil liinipuhver sobitada? Topeltreleedega tavaahela ja otselülituse vahel valimiseks signaalide kommuteerimine ja releede ümberlülitamiseks väike tumbler tagapaneelile - jääks ka algupärane lahendus referentsiks alles (vana asja tuleb hoida)...

Sellise pilli omanik, kelle käest ma skeemi sain, kribas ja, et selle võimendi eelvõimendusastmel pidavat netifoorumites kirjatu alusel suur omamüra olema, mida ta ka oma võimendi puhul (võrreldes oma paari kolme teise NEC-võimendiga) täheldanud on - paralleelse puhverkanaliga saaks ka seda ilmselt vähendada.
Küsimus ainult - kas jätta tämbrinupud ahelasse alles või hüpata nendest ka üle...
Vasta
#16
Huvitav, kas C103, mis helipea suhtes istub C101/117 ja R101 "taga", kvalifitseerub helipea koormusmahtuvuseks või tuleks koormusmahtuvuse jaoks "õige konde" R103-ga paralleeli panna?
Vasta
#17
RIAA korrektiris on heliipea koormuseks R103 ja R105 paralelis, plus veel astme sisendtakistus, mis on ilmslet nii suur, et pole vaja arvestada ning C103 koormus mahtuvuseks, R101 on kõrgete sageduste tõrjumiseks.
Samas paistab silma aparaadi ehitajate püüdlus lollikindluse suunas, pea kõik transid on baasi emmiteri vaheliste kondedega sageduse ülevalt otsast jõuga piiratud, lisakse nedele 2,2K takkidele, mis pea iga võimendusaste sisendie jadamisi on. Väga ei imesta, et kokkuvõttes on kõrged nagu kardina taga.

Võibolla omamüra eelvõimul polegi suur aga 250K potel on juba tuntav termomüra?
Vasta
#18
(06-12-2015, 08:12 PM)moi Kirjutas: ... pea kõik transid on baasi emmiteri vaheliste kondedega sageduse ülevalt otsast jõuga piiratud, lisaks nendele 2,2K takkidele, mis pea iga võimendusaste sisendie jadamisi on. Väga ei imesta, et kokkuvõttes on kõrged nagu kardina taga.

Võibolla omamüra eelvõimul polegi suur aga 250K potel on juba tuntav termomüra?

Milliseid kondesid võiks siis kas vähendada või eemaldada?

Ma kardan, et see 250k on seal "selleks, et jääda" - vaevalt ma seda vahetama hakkan.
Proovin skeemiomanikult saada ka tema "mittemühisevate NEC-ide" skeemid - ehk saab nendega võrdlemisel mingit aimu võimalikust juurpõhjusest.
Olemasoleva võimendusastme opvõimendiga asendamine ei ole lahendus - see pill säilib põhiolemuselt "iseendana".

Huvitav, milise karakteristiku võib saada, kui näiteks liugur sillata signaali ja maa poole näiteks 15...25k potedega?
(Excelist oleks tõenäoliselt abi, kuid täna õhtul ei viitsi).
Vasta
#19
Käies nagu kass ümber palava pudru, tegin teise fonosisendi ümber lisades sellele paralleelse pesapaari väliste koormuste lisamise jaoks.
Standardse koormustakisti tõin plaadilt pesade juurde ja fono2 sisendile panin ta väärtuseks 820k (et oleks, mida "paralleelitada").

Koormusmahtuvuste ja -takistite karp sai täna ka valmis nikerdatud - testimine jääb järgmisse nädalasse.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#20
(06-12-2015, 11:39 PM)madis64 Kirjutas: Milliseid kondesid võiks siis kas vähendada või eemaldada?
See vajaks täpsemat arvutamist või astmete eraldi mõõtmist, nii umbes ei tahaks pakkuda, et võta ja vaheta. Üks variant oleks ka skeem mingis simulaatoris koos õigete transide parameetritega simuleerida.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne