Vinüülimängija helipea koormused

[madis64]

Üldse oleks võinud need graafikud teha mingis 30 dB vahemikus, oleks muutused paremini näha.

Hea küll, mõõdan siis U-25 ja 2M Blue vertikaalselt suurema suurendusega mastaabis üles.

[madis64]

Kust ja miks see hammas kuskil 18kHz peal on?

Hambamüsteerium on ka lahenenud - plaadivalmistaja suvatses oma toodangut ise ka lähemalt uurida ja matriitsilõikaja (plaadilõikaja?) tunnistas, et vist kukkus lõikepea nivoo 18 kHz kohal jah "a bit", kuid üldiselt on see "non issue" ...

[moi]

Hea et vähemalt tunnistasid aga nagu sinulgi ega seda testplaati milleksiki muuks vist eriti ei kasutata kui koormusmahtuvuse sobitamiseks ja selle tegemist see kukkumine segab oluliselt.

Hea küll, mõõdan siis U-25 ja 2M Blue vertikaalselt suurema suurendusega mastaabis üles.

Minu jaoks eraldi pole vaja, asjad üsna selged juba.

[madis64]

Hea et vähemalt tunnistasid aga nagu sinulgi ega seda testplaati milleksiki muuks vist eriti ei kasutata kui koormusmahtuvuse sobitamiseks ja selle tegemist see kukkumine segab oluliselt.

Tegelikult saab seda kasutada ka pea asendi kontrollimiseks - kanalite nivood peavad (peaksid) võrdsed olema ja kanalid samas faasis olema.

Samuti on sellel tühi rada plaadimängija enda (mehaanilise) müra tuvastamiseks, tühi ala külgjõu (mingilgi tasemel) seadistamiseks jms.

Nii et päris luhtunud see investeering nüüd just ei ole, kuid "pooletoobine" on see plaat minu jaoks kindlasti.

Radadeloend:

1. 1kHz Reference Tone (Mono)

2. 1kHz Reference Level (Left Only)
3. 1kHz Reference Level (Right Only)
4. 1kHz Reference Tone (-20dB)

5. 10kHz Reference Tone (-20dB)

6. 1kHz - 20kHz Sweep (-20dB)

7. 1kHz - 20kHz Sweep (0VU)

8. 100Hz Reference Tone (0VU)

9. VTA Adjust

10. Standard Wow & Flutter Test (3150Hz)

11. Anti-Skate Test (315Hz, Sweep 0dB - +12dB)

12. Pink Noise (Lateral)

13. Pink Noise (Vertical)

14. 1kHz Reference Level (Out-of-phase)

15. 1kHz - 10kHz Sweep (-20dB)

16. Silent Groove

[madis64]

Minu jaoks eraldi pole vaja, asjad üsna selged juba.

Mul veel paar "esimese ešeloni" pead (ADC ja Shure) mõõtmata - hea on, kui paremate peade graafikud samas mõõtkavas on.

Aga seniks häid Jõule ...

[madis64]

"Vanad pead" küll üle mõõtmata, kuid järg jõudis Shure V15 III kätte.

Soovituslik koormusmahtuvus on tal 400...500 pF vahemikku antud - ca 350 pF-ga (mängija kaabeldus + fonoaste) oli kõla vägagi hea.

Kõik graafikud:

https://personal.filesanywhere.com/fs/v....6271aa72a1

Vahetasin ka mõõtmistarkvara - eelnevad on REW RTA-ga tehtud, nüüd on Picoscope kasutusel.

[madis64]

Sai selline pea nagu ADC XLM type I üle mõõdetud.

Pea omapäraks on väikes survejõud (kuulan teda 1,2 grammiga) ja internetilegend, et "nõelakang on nii õrnake, et puruneb juba pealehingamisel".

Heli on päris hea.

Kõik graafikud:

https://personal.filesanywhere.com/fs/v....626e79b297

Neid vaadates tundub, et minimaalse koormusmahtuvusega saab kõige sirgema keskosa, kuid tõus on lõpus kõige järsem.

Nii paarisaja pF kandis hakkab keskosa ka leebelt tõusma, 470 pF juba tasandab ülemist otsa pikemalt (Analogise sees on ka veel ca 47 pF).

                     

[madis64]

Acutex 410E LPM üle mõõdetud.

Survejõud ca 1,7 g, kõige kõrgemat krabinat plaadilt üles ei korja - pakuksin, et sobib kulunumate plaatide, klassikalise ja instrumentaalmuusika, miks mitte ka koorilaulu kuulamiseks.
Sõnaga sellise muusika jaoks, milles trummitaldrikuid eriti vaja ei ole.

Sellele peale näib meeldivat natuke suurem koormusmahtuvus - graafiku järgi näib ca 384 pF olema sobilikem. Samas sealt edasi hakkab kõrge ots juba kiiremini kukkuma.

                     

Edit: "augud" graafikutes on tekitanud mõõtmisel sedakorda kasutatud "arvutivanake" - neid võib ignoreerida (ei hakanud mõõtmisi kordama - üldpilt peaks üsna üheselt selge olema).

[moi]

Ma ikka imestan kui sa kirjutad 15 kHz sagedus +10 dB kohta et kõlab väga hästi. Mina ütleks, et kui 15kHz on -3 dB, siis on hea kõla.

[madis64]

Ma ikka imestan kui sa kirjutad 15 kHz sagedus +10 dB kohta et kõlab väga hästi. Mina ütleks, et kui 15kHz on -3 dB, siis on hea kõla.

Aga heli kuulamispunktis (võimenditrakt, kõlarid, ruum, kardinad ...) on ju üles mõõtmata.

Võib olla me kuulame suhteliselt lähedase kõlaga heli, kuid selle saavutamise teed on erinevad?

Tõenäoliselt erinevad ka meie "kõrvad" - tegin üle aastakümne jälle audiogrammi ja minu omad on "sellised":

   

- "pihta" on nad aastatega ilmselgelt saanud, kuid kuna abikaasale meeldib ka see kõla, mille ma olen "paika keeranud", siis päris mööda mu kuulmismeel olla ei saa.

Maitse-eelistuse kohta võin niipalju öelda, et mind häirib oluliselt rohkem detailsuse puudumine kui liigne detailsus - olemasolevat on võimalik summutada, puuduvat juurde tekitada mitte vist just eriti.

Ega see hämming muud moodi laheneda ei saa, kui et me kunagi ühte ruumi sama heli kuulama/väänama satume ...