Kõrvaklapivõimendid (seadmesisesed)
#31
Natuke mõõtetulemusi ka:

                     

.

Esimese transistor-kiti jaoks pole just kõige kehvem, kuid kõrged kukuvad ja ülekostvus on suur - eks saab natuke mängida...
Vasta
#32
Veel üks klapivõimukandidaat - Uher UA-120 (oma algses ja ilmselt väsinud olekus, CD-direct mood jukerdab ilmselgelt):

                     
Vasta
#33
BD A1 ülekostvuse esmane ilmne põhjus, mis likvideerimist tahab, on eelvõimendusastme opvõimendite toidete eraldamine üktsteisest - praegu toidetakse üht teise "sabast":

   

Samuti tuleb opvõimendite toitelüüdid kummalegi omad korraldada - neid seal kokku neli, kuid hetkel kahekaupa paralleelis.

Edit:

Ka lõppastmete toiterajad on veetud ühe kanali juurest teiseni - needki tuleb lahku lüüa.
Vasta
#34
BD-l nüüd kanalite toited üksteisest eraldatud (opvõimendid said kumbki oma lüüdid ja lõppastmete toide tuleb kummagi kanali jaoks eraldi juhtmetega).

Ülekostvus väga oluliselt ei paranenud (juuksekarva jagu nagu siiski), kuid kukkumine kõrgete osas muutus väiksemaks.
Tekib tunne, et ilma plaati teisit kujundamata (kanalid selgelt eraldatuna) on selle eksemplariga raske suuremat paranemist saavutada.

Samas THD on jätkuvalt meeldivalt väike.

Mõõtmise ajal oli väljunids koormuseks 55R takistid, mis klappide takistusele peaksid ligikaudu vastama.

                   
Vasta
#35
Kanalite füüsilise eraldatuse poolest näib see kit parem olevat:

http://www.ebay.de/itm/NEW-Ver-JHL-Class...1468672285
Vasta
#36
Ilmselt toimub seal maandusradede kaudu see ülekostvus.
Võim peaks suht pehmepoolse kõlaga olema? 15 kHz peal kukub pool dB juba ära, äkki on see sobituste probleem?
Vasta
#37
(30-05-2016, 09:58 AM)moi Kirjutas: Ilmselt toimub seal maandusradede kaudu see ülekostvus.
Võim peaks suht pehmepoolse kõlaga olema? 15 kHz peal kukub pool dB juba ära, äkki on see sobituste probleem?

Enne toidete ümbertegemist kukus kõrge ots 1,5 dB, nüüd ainult 0,5 dB - ehk on kõrgemate sageduste radadekaudne ülekostvus siin kurja juureks?

Või mida seal sobitada võiks (mõõtmisel oli mul koormuseks takistid ja väljundis algsed 120R takistid)?

Kõla oli esimesel kuulamisel jah "vähem kärts" kui opvõimendilisel "konkurendil", kuid ma ei teeks veel väga suuri järeldusi - siin on vaja veel natuke mängida ja kuulata, eks oma osa annab juurde ka "kast", mille sisse ta läheb.
Vasta
#38
Sobituse all ma mõtlesin just sobitust mõõtmisel, et kas väljundtakistuste, koormuste ja sisendmahtuvuste vahel ei tekkinud kuskil mingit filtrit, mis kõrged võib maha lõigata.
Vasta
#39
Ta on mul veel "lahtiselt laual"  - ma võin ju pikoskoobiga sweepi iga astme järel üles võtta ja uurida, kus kohas see kukkumine suuremas jaos toimub.
Vasta
#40
Vahepeal sai ümber ehitatud ja korda tehtud Uher UA-120-t, mis Sanyo STK4211 väljundastmel baseerub.

Kuulariheli pole just paha - pikemalt juttu ja mõõtetulemusi:

http://elektroonikafoorum.com/thread-668...ml#pid3803

, kuid ilmselt on parem sinna tulevikus eraldi klapivõimendi sisse ehitada.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne