Marantz CD-67SE uurimine ja tuunimine
#31
(21-12-2018, 11:40 PM)moi Kirjutas: See vist kõige lähem lihtsale/väiksele, Pavoukist eeskuju võttes peaks saama ka I2S-i sööma panna .

Pavouk-st võib ju eeskuju võtta:

   

, kuid sellise plaadi ümberjootmiseni:

   

hetkel minu võimed ei küüni ...

Arvan, et panen ta ajaviiteks eraldi korpusesse, siis on ta vähemalt "tükk, mis töötab".
Vasta
#32
Pane jah esialgu nii tööle üle SPDIFi, seal on palju muid asju, mis heli rohkem võivad mõjutada ja küll hiljem jõuab seda mõelda kui rahul ei ole.
Vasta
#33
Kui ma sellele toiterafod peaksin ostma, kas ma EI ja toroidtrafode (neid saaks korpuses kaks olema) vahet kuuleksin?

Müüja soovitab mingil põhjusel EI-tüüpi...
Vasta
#34
Üsna keerline küsimus, toroidil on kindlalt väiksem puisteväli ja sellest tulenevad välistesse seadmetesse tekitatavad häired. Pingeid peaks mõlemad sama moodi välja andma.
Vasta
#35
Toroidid jälle paistavad antud rakenduse juures suuremad ja kallimad olema - ma ei ole kindel, et ma selleks katsetuseks soovin nende alla raha panna...

Rahvaklassi cd-mängijad ja muud audioseadmed ka üldiselt EI-del üles ehitatud ...
Vasta
#36
Panin siis "testistendis" AD1865 NOS-dacile otsad külge:

   

Tulemused (võrreldes modimata CD-67-ga) siis sellised:

   

               

Kuulasin ka teda - võrreldes oma põhimängija DOS-astmega ta heli meeldivam kindlasti ei tundu (väljundlüüdid sildasin 47R taksititega).

Kuid et mitte kaheopakalise väljundastme mõju dac-i kaela ajada, tuleks proovida audioväljund enne neid kätte saada.

Et kas IOUTL/R kõlbavad otse (lühikese kaabli kaudu) võimendisse ka saata?
Vasta
#37
Kõige minimaalsem variant on AD1865 IOUTL/R voolu väljundisse umbes 200 oomi takisti ja selle pealt signaal kuhu vaja, nivoo on muidugi siis maksimalselt umbes 200 mV. Ilmselt midagi muud peab seal ka ümber jootma, umbes nii nagu Pavouk tegi http://www.pavouk.org/hw/modulardac/en_ad1865.html
Aga see ei paranda kõrgete kukkumist, sest too tuleb NOS-iga põhimõtteliselt digis juba kaasa.
Vasta
#38
Kõrgete kukkumise kui NOS omapäraga olen ma antud testi raames arvestanud.

Pean selle DAC-i plaati lähemalt uurima - et millisel moel I/V-muundurile järgnev esimene opakas töötab.

Kas see konkreetne DAC ongi selline, mis kuidagi üleskvantimist ei tee või on teda seda mittetegema mngil moel sunnitud?

Ning kas sellise nos-dac-i väljundisse tuleb ka mingi madalpääsfilter korraldada?
Vasta
#39
AD1865 on veel selle aja DAC kivi kui oversamplingut tehti eraldi kividega.
Kõige lihtsamas variandis kasutakakse filtriks takistiga paraleelset kondekat aga ei teki erilisi probleeme ka täitsa ilma filtrita, kui sul juhuslikut eriti laia ribaga või muidu pirtsakas võimendi seal taga ei ole.
Vasta
#40
Uurisin plaati edasi:

- opakate (ja ka teiste kivide) toited on lähemal vaatlusel siiski üsna hästi lahendatud - iga kivi toiteotsal on 10uF lüüt ja väiksema mahtuvusega (tähistuseta) konde paralleelselt ning toiterajad on ka igale opakale omad (kuni pool-lokaalsete 47uF lüütideni).
Sellest ilmselt ka kanalite hea isoleeritus.

- esimene opakas on aga invertersisendiga ühendatud dac-i I-out otsale, millest maha ei lähe midagi.
Midagi sarnast:

   

OP42 on aga fet-sisendiga.
Kas selline ühendusviis on I/V konversiooni mõtteks korrektne?
Opaka väljundist on ca 3k takisti invertersisendisse tagasisideks pandud.

- teise astme opakale saadetakase signaal läbi takisti, siis on väiksem konde maha, seejärel veel takisteid (väljundist nende vahele tagasiside läbi 820pH drosseli).
Hiljem joonistan vist korrektse skeemi ka maha ...
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne