Võimendi Yamaha A-700 renoveerimine
Liiga kiiret kondensaatorit ei ole olemas.
Ma vaatasin põgusalt teema üle ja ei leidnud, kas sa oled vahetanud, kondekaid, mis jäävad tagasisidestatud võimendi astmetesse või tagasiside ahelasse.
Ainult selliste kondekate nominaalide muutmine võib vähendada tagasiside stabiilsuse varu.
Pildil kollased konded võivad seda potentsiaalselt teha, kas tegelikult ka teevad, see vajaks pikemaid arvutusi või simuleerimist. Võimalik ka, et kõik ei hakanud silma.
C175 ja C169 peaks vist kõige kriitilisemad olema. Neil on ka P täht juures, mis polüpropüleen kondet tähendab. Ehk ongi tähtsad konded?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
(08-05-2021, 10:03 AM)madis6 Kirjutas: Arvan, et hakkan uusi kondesid sellest pillist (ühes kanalis) nüüd saabunud 3. pilli tõstma ja sealt originaale tagasi - kui vahetus on tehtud ja viga ikka vanas pillis, peab probleem milleski muus olema.
Tore, kui on mitu doonorit, kus omavahel juppe vahetada ja võrrelda. Saab kogu sügissemestriks tegevust Smile
moi pisiskeemi vaadates, ise vahetaks silver-mica-ga 270, 220, 82, 47, 33 ja 22pF. Lisaks lüüdid 2,2uF ja 0,47uF wimade-ga ja 100uFx6,3V suuremapingelisega kas 16v või 25V. Jõudu, jälgin huviga, et mis kala sul seal 2. võimus on.
Vasta
(08-05-2021, 10:23 PM)moi Kirjutas: Liiga kiiret kondensaatorit ei ole olemas.
Ma vaatasin põgusalt teema üle ja ei leidnud, kas sa oled vahetanud, kondekaid, mis jäävad tagasisidestatud võimendi astmetesse või tagasiside ahelasse.

Olen vahetanud neid kondesid:

Kilekonded jätsin algsed.

Ketas-keraamikud sai vahetatud sama nominaaliga Wimade vastu välja arvatud 22pF mille asemele sai C0G/NP0 keraamik ja 82pF mille asemele sai 100pF Wima.

Lüüdid sai ka vahetatud sama nominaaliga uute vastu välja arvatud toitesärinasummutaja-paarid 0,47+0,47uF (ilmselt pingetaluvuse tõstmiseks), mille asemele läks 220nF Wima paari kohta.

Ise mõtlen siin, et ehk Wimad toovad mingit liigset induktiivsust sisse - tegelikult mul väljajoodetud jupid alles (loodetavasti) ning nende tagasijootmine ei peaks mingi kunst olema.
Vasta
Mul A-700-ga otsest kokkupuudet pole olnud, kül aga hilisem inegreeritud  mudelirivi A-760,960 ja 1060 on töölaual olnud.
Nendes on potentsiaalsed pahalased olnud  - ketas/liist keraamikud, ärakuivanud pisilüüdid, ühes korpuses jadadioodid, külmjooted.
Transid on mul Yamahades probleemsed olnud separaatsetes eellvõimendites C4, C-6.
Vasta
Hea küll, No3 originaalseades nüüd väljunditest (enne kõlarireleed, sinine L, punane R) üles mõõdetud:

- otse vooluvõrgust:
   

- läbi lambitestri (erineva võimsusega lampidega):
               

Mida algselt arvata:

- lambitestri taga võngub ka töötav seade, kuid on võimeline stabiliseeruma. See tähendab, et võnkumaminekuga ei ole selles olukorras mõtet võidelda, vaja on tagada olukorra stabiliseerumine.

- võnkumises oleku kestvus sõltub otseselt hõõglambi võimsusest - 60W näib 22000uF reservuaaride jaoks natuke väheks jäävat.

- kui võnkumine lambitestri taga ei stabiliseeru, ei ole mõtet otse vooluvõrku lülitada - tõenäosus mahapõlemiseks on suur.
Vasta
Jess, jehuu, jipikaiee!
   

Ah et kuidas ja milles põhjus?
Põhjus 220pF ketas-keraamikutes C170 ja C172, mis sai algselt Wimade vastu vahetatud.
   

         

Kaks kilekondet järjest ei pruugi head nahka tulemuseks anda - induktiivsused siia sinna, tuiklemised...

Kas asendada ühe kilekondega või keraamikuga - vaatab, mida kastist leiab. Kuna kilekonded on ahelas algselt sees, siis oleksid need eelistatud variandiks.
Vasta
Skeemil nagu kirjas, et C170, peaks olema polüpropüleen ja teise samasugusega C176 nime all jadamisi.
Sellel jadamisi kasutamisel võib ka oma põhjus olla, väiksemad pinged peaks tähendama väiksemaid moonutusi.
Vasta
Skeemil polüprop, tegelikkuses keraamik.

Pakun, et koostamisel/testimisel selgus, et kaks kilekondet selles kohas järjestikku ei taganud vajalikku stabiilsust, nii ühe asemele keraamik pandigi.

Ning miks kaks tükki jadamisi - võib olla olid tollal kõrgemapingelised oluliselt kallimad ning laos oli neid madalamapingelisi vabalt võtta - kes seda ikka nüüd täpselt teab...
Vasta
Väike vahepala:

Milline on originaal Sanken lõputransistor 70-test?
   

Diyaudio foorumis soovitati massi järgi juhinduda - kaalusin oma läbipõlenud eksemplarid üle ja rasked nad olid.

Lisaks soovitati viilida ülaservast plasti soon - origonaal-Sankenil pidavat soojustjuhtiv plaat topeltkihina olema.
Kiikasin järgi - jutt vastab tõele:
   

- ning puhas punane vask särab vastu...
Vasta
Vara rõõmustasin...

Jätsin testiks võimendi lambitestri taha tühikäigule ja tulin mõne minuti pärast tagasi - lamp süttib-kustub, ekraanil näha, et parem kanal võngub.

   

Lülitasin korduvalt välja ja sisse - no ei lähe enam võnkuma.

Samas välja lülitades käitub parem kanal samuti ebastabiilselt võrreldes vasaku kanaliga:

   

Et ühtäkki, selmet nulli poole tagasi pöörata, sööstab väljund toitesse - midagi nagu lööks läbi...

Ega midagi, tuleb vist kõik pooljuhid välja joota ja üle mõõta.
Inimesel ei pea mitte igav olema...
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 67 külali(st)ne