Postitused: 1,781
Teemad: 52
Liitus: Sep 2015
22-05-2023, 10:21 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 22-05-2023, 10:25 PM ja muutjaks oli madis64.)
Ma arvan, et komakoha peenestamiseks puudub vajadus.
Skeemi tutvustusest nähtub, et see ongi mõeldud selliselt toimima, et vaikeolekus (või minimaalse koormusega) on tarfo sekundaarmähise maa ja alaldatud pinge maa omavahel lahti ühendatud, mille tulemuseks praktikas on võimendi lõppastme toitepingetes üle 1V erinevused (toob kaasa erinevused ka lõppastme draiverite baasipingetes ja sellega ka lõputransistoride jõudevooludes).
Eelaste on samas sümmeetrilise (läbi pingeregulaatori) toitepingetega.
Kui nüüd need dioodid ühel hetkel juhtima hakkavad, siis need maad "ühenduvad" (ja lõppastme toitepinged võrdsustuvad), ning mis toimub transistoride režiimidega sel hetkel (võnguvad, kui siis kui palju?) - kes seda öelda oskab?
Postitused: 648
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
23-05-2023, 08:41 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 23-05-2023, 08:42 PM ja muutjaks oli moi.)
Eelpool oleva jutu järgi peaks just vastupidi olema, dioodidega koos tekib vähem IMD moonutusi, ehk pinge kõigub vähem tänu sellele, et kondede laadimise voolud on eraldatud.
Postitused: 193
Teemad: 0
Liitus: Feb 2017
(23-05-2023, 08:41 PM)moi Kirjutas: Eelpool oleva jutu järgi peaks just vastupidi olema, dioodidega koos tekib vähem IMD moonutusii
Kas midagi muutuks, kui dioodidele D109 ja D111 panna rööbiti samaväärsed?
Postitused: 648
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
Ma ei ole viitsinud väga sügavuti seda Delta Poweri dioodide asja analüüsida aga kuna põhi point on voolude õiges suunamises, siis ei peaks vahet olema kui suur pingelang nendele dioodidele jääb.
Võimu enda skeem ei ole muidugi nii joonistatud nagu kirjelduses aga ehk on siiski füüsiliselt nii realiseeritud.
Postitused: 1,781
Teemad: 52
Liitus: Sep 2015
25-05-2023, 09:48 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 25-05-2023, 09:49 PM ja muutjaks oli madis64.)
(24-05-2023, 11:51 PM)moi Kirjutas: ... ei peaks vahet olema kui suur pingelang nendele dioodidele jääb.
Võimendi sisendaste on rangelt sümmeetrilise toitega, lõppastme maa ujub trafo maa suhtes dioodide pingelangu piires. Samavõrra ujuvad ka lõppastme toitepinged, mis ebasümmeetriliseks muutuvad (kuna trafo sekundaarilt tuleb sümmeetriline pinge).
Ühel hetkel hakkavad dioodid juhtima ning ebasümmeetria asendub sümmeetriaga.
Mis annab alust uskumiseks, et selles siirdeprotsessis soovimatuid võnkumisi ei teki?
Postitused: 648
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
Tee simulatsioon, ma arvan, et seal ei ole mingeid pinge ebasümeetrilisuse probleeme.
Võnkumisi ei peaks tekima kuna dioodi I/V graafik läbib nulli nii I kui V osas samaaegselt..
Postitused: 1,781
Teemad: 52
Liitus: Sep 2015
(25-05-2023, 11:40 PM)moi Kirjutas: Tee simulatsioon, ma arvan, et seal ei ole mingeid pinge ebasümeetrilisuse probleeme.
Khm, ma räägin seda, mida ma ise mõõtsin...
Postitused: 648
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
Postitused: 1,781
Teemad: 52
Liitus: Sep 2015
(26-05-2023, 07:38 PM)moi Kirjutas: Mõne pildi ka tegid?
Millest? Testri näidust? Ei teinud.
Aga paberile kirjutasin küll...
Postitused: 648
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
Mu küsimus oli selle " Mis annab alust uskumiseks, et selles siirdeprotsessis soovimatuid võnkumisi ei teki? " kohta, seda nagu ei saa testriga mõõta.