(23-05-2021, 11:38 AM)madis64 Kirjutas: [ -> ]Nii et moi, ma ei kipu praegu tagasisidestamata võimendit käivitama 
Vaja on veel skeem täies mahus koostada ja simuleerida, siis saab sealt (oletatava) ASK ja faasi ilmselt ka kätte.
Ei ole vaja tagasisidestamata võimu sisendisse lasta sama pinget, mis tagasisidestatud võimule. Võimenduste erinevus on neil mingi 30-40 dB, võibolla ka rohkem, olenevalt võimust.
(23-05-2021, 10:04 PM)madis64 Kirjutas: [ -> ]a) zenerid D132/134 (pulseeriva kanali skeemis) on vastupidi joonistatud.
Seda ilmselt jah, joonistaja on joonistanud stabikad sama pidi kui vasakus kanalis aga toited on paremas teist pidi. Väga tobe joonestamisviis,
Tükk aega vadanud ja simulatsioonis ka "õigesti" teinud, kuid nüüd näen skeemilt, et lõppvõimendi sisendtransse (esimest paari) toidetakse nagu +B pingelt (see pinge, mille peal lõputransid käivad).
[
attachment=1918]
No ei saa ju olla nii, nii lihtsalt ei tehta...
Vaja plaadilt järgi uurida, mis tegelikult tehtud on.
Ilmselt seal on ikka +16V, opakas sureks ära selle lõppude toite peale.
(24-05-2021, 05:26 PM)moi Kirjutas: [ -> ]Ilmselt seal on ikka +16V, ...
Vaatasin plaadilt üle, on küll. Opaka toited (seega ka sisendastme toide) on 680-omiste takistite kaudu 1000uF 16/18V toitesilurite peal.
Mis aga tõstatab järgmise küsimuse - järgnev transipaar (TR107/109) ei ole teps mitte sama toite peal, vaid - skeemi järgi - +B-lt 22R/680uF toitesiluri taga.
Samas Yamaha A-720-s on ka see paar toodud sisendpaari toitele.
Mõtlemise koht...
Ilmselt nii on vaja, muidu ei saaks korrektselt järgneva astmega sidestada ja skeemi järgi on miinus pool siiski -16V peal.
(24-05-2021, 11:37 PM)moi Kirjutas: [ -> ]... skeemi järgi on miinus pool siiski -16V peal.
Kuldsed sõnad ja lõpuks koidab mulle valgus (tunneli lõpus)
Kas võib eeldada, et võimendi, mille ühe osa negatiivne toitepinge jääb lambitestri taga samaks kui otsetoitel, kuid mille positiivne toitepinge väheneb
lambi taga paratamatult (näiteks ca 50%), jääb sellistes oludes stabiilseks?
Ise arvaksin, et vaevalt - kõik alalispinge tööpunktid sellises ebasümmeetrilise toitega osas liiguvad ju paigast ära.
Mis tähendab seda, et seda konkreetset võimendimudelit ei saagi hõõglambi taga adekvaatselt testida ega uurida?
Mis edasi võimsustakistid lõputransside kollektoriahelatesse ja otsetoide peale?
Või on kellelgi paremaid ideid?
Võib jah olla selles probleem. -16V on tänu stabikale paigas aga +B võib kõikuda, kui läbi lambi toita võimu ning kui emitteri ja kollektori vahel pinged kõiguvad tekkib sellest väljundsignaal, mis välja paistab genereerimisena. Ilmselt tänu toitekondedele on seal ka pingete vahel piisav faasinihe, mis hoiabki seda masinat töös ja võnkumises.
Vaatame, 10W takistid lõpuahelatesse koju tiritud.
Yamaha ilmselt sai oma veast ka aru - A-720 skeemis on võimendustrakti sisendastmed tavaviisil toidetud:
[
attachment=1919]
Vaata uuesti, 720-s on sama asi. Teise difastme kollektori pool on seal lõppastme pinge peal ja emmiteri pool 15V peal.
Ega seal palju muud moodi teha ei saagi kuna teine difaste peab suutma anda välja peaaegu lõppastme toite jagu amplituudi, et võimendi toitele väärilist väljundvõimsust saaks anda.
Ebaharilik on hoopis see, et sisendaste on madalamal pingel aga ilmselt ei saadud piisavalt kõrge pingega piisavalt heade andmetega väljakaid.
Minu arust on 720 skeem suurem porno kui 700 oma, seal on tämbri regulaatorid tagasisides ja veel mingi trafo teeb vist sama asja mida 700-s teevad TR131, 133.