Sarnane ahel on ühel või teisel moel olemas peaaegu kõikides võimendites, sellega korrigeeritakse tagasisidestamata võimendust kõrgematel sagedustel nii, et tagasisidestatult ei tekiks genereerimist.
Näiteks esimene ette juhtuv minu kõvakettalt umbes samast ajast Marantz PM80
[
attachment=2004]
Tegelikult ega ikka ei ole...
Ütle mõni kättesaadava skeemiga masstootmise võim, kus sarnast ahelat ei ole.
Enne kaevetöödele suundumist, et me juhuslikult üksteisest mööda ei räägiks - millist ahelat sa täpselt silmas pead?
(11-07-2021, 04:19 PM)madis64 Kirjutas: [ -> ]Eks ma seepärast wima-kilesid üritangi kasutada. Aga 3pF kilede hankimine läheb teinekord tüsilikuks 
Ning toiteahelates särinasummutuseks - pinge ju konstantne - kõlbavad X7R-id üsnagi hästi.
Hull lugu selles et toites on reeglina suured konded. Ja nt Y5V konde, 47u ja 10V ei tähenda sugugi et ta 10V juures oleks 47u. Pigem 20u.
Sellega peab arvestama, datasheedid on kiuslikud...
Särinasummutuseks on tavaliselt 100...200nF konded lüütidega paralleelselt.
Ma pean ikka silmas seda C171/C173/R233 ahela analoogi ehk ahelat mis on pingevõimendusastme väljundis või vooluvõimenduseastme sisendis, vahest ka diferentsaalastmete kollektorite vahel aga funktsioon on neil sisuliselt sama: piirata võimendust kõrgetel sagedustel ja korrigeerida faasi tagasisidestamata võimendil.
A-700 on need mõlemad variandid olemas, siis nimetati seda korrigeerimist vist teist järku korrektsiooniks. Mõnes võimus saadakse hakkama ka ainult ühe korrektsiooni ahelaga.
Tuleb tõdeda, et sul on vist õigus
Peab vist natuke aega simuleerimisele kulutama, et kas seda faasinihet natuke taltsutada ei anna.
Selle simuleerimine võib olla keeruline, kõigi elementide mudelitel peavad väga korrektsed kõrgsagedusparameetrid olema, ilma nendeta näitab simulatsioon aiateibaid.
Kas sul nende kahe erinevat tüüpi järjestikku kondeka mõju õnnestub adekvaatselt simuleerida?
Jah, keraamiku ja kilekonde mudelite olemasolu ja adekevaatsus nõuab veel uurimist.
Aga samas on üsnagi pädevad tegelased netis ka kõrgematel sagedustel võimendeid simuleerinud.
Nii et terve mõistus ütleb, et tulemusi tuleb allikakriitiliselt hinnata.
Eks nädalavahetusel üritan jupphaaval komponentide mõju simulatsioonile uurida.
Samuti uurida keraamikute ja kilekondede mudelit eleidumist ja võimalikku erinevust.3,