Muidugi tagasiside suurendamisega moonutused vähenevad.
Väljundsignaali amplituud ilmselt nende lkollektoritakistite rakendamisel väheneb - tagamaks sisendastmes vajalik tagasisidesignaali nivoo, on vaja takistust tagasiside teel samavõrra vähendada.
Kui palju - matemaatiliselt arvutades - sellises lülituses 150 oomi väljundtransistori kollektoril väljundsignaali amplituudi vähendab?
Oleneb koormuesest. Ma pakuks, et ilma koormuseta ei vähene peaagu üldse kui ikka B-klassini ajada amplituud.
Peab ilmselt natuke simulatsioonidega mängima - et milline on mingi komponendi nominaali muutuse mõju.
Siis saab ehk ka sellise seisundi tekitada, kus oht võrgutoitele mineku järel maagiline suits välja lasta minimeeritud saab.
Ma olen juba kord seda olukorda läbi elanud, teine kord sama ämbrit kolistada oleks nagu liiast.
Natuke simuleeritud nende 150-oomist takistitega kollektoriahelas.
Algselt liikvele 8-oomise koormusega (kõlarite imitatsioon):
Negatiivse tagasisde takisti R215:
2k Uout(p2p)=10,8V Uout(RMS)= 3,8V
3k Uout(p2p)=16V Uout(RMS)=5,6V
4k Uout(p2p)=21V Uout(RMS)=7,4V
5k Uout(p2p)=25,6V , klipib negatiivel poolperioodil
[
attachment=1933]
Eemaldame koormuse, ja graafik jälle kena siinus:
[
attachment=1934]
Jätkab siis ilma koormuseta:
6k Uout(p2p)=31V Uout(RMS)=11V
7k Uout(p2p)=36,5V Uout(RMS)=12,8V
8k Uout(p2p)=41V Uout(RMS)=14,6V
...
18k Uout(p2p)=92V Uout(RMS)=32,5V - siinus jätkuvalt puhas.
Diyaudio foorumis jäi ette (lõputransistoride kaitsmiseks) veel parem soovitus - ühendada lahti lõpud ja draivereid ühendav takisti ning draiverite emitterid ühendada 120-oomist takistitega väljundisse.
Ehk siis nii:
[
attachment=1935]
Tundub, et võiks töötada:
[
attachment=1936]
.
Lambitestri taga tuleb ilmselt tagasisidet suurendada.
Viimane proov nüüd No2-l (lampitestri taga) enne lõputransistoride lahtiühendamist - mängitud tagasisdetakistiga R216:
- nominaalväärtusega 18k:
[
attachment=1938]
- katsetuseks 2,7k paralleeli (et õhk õnnestub väljund stabiilsesse tsooni tuua:
[
attachment=1937]
Võngub jätkuvalt.
Kui mis on põhjus, mis on tagajärg - sinine graafik on toide suurtel lüütidel, mis näib alguses kenasti 30 voldini tõusvat, kuid siis kukub kolksti alla. Kukub nii alla, et ehk sisendastme +/-16V ei ole enam stabiilne? Ning selles olukorras kanal enam ei stabiliseeru? Kuigi teine kanal stabiliseerub peale esimesi käivitusvõnkeid jätkuvalt normaalselt.
Ega midagi, tuleb lõpud lahti ühendada ja proovida, kas draiverid nominaalpingel käituvad normaalselt või mitte.
OK, lõpud lahti ühendatud, draiverite emitteritele 150R takistid rakendatud, täistoide peale.
Et jutt liiga kuivaks ei läheks, pildike ka sekka:
[
attachment=1939]
L ja R kanalite väljundid:
[
attachment=1940]
Sinine graafik on toide, punane R-väljund:
[
attachment=1941]
Tundub nagu sedavõrd stabiilne olema, et võib hakata alalisrežiime mõõtma ilma et tulekustutit peaks kõrvale tirima
Aga L (vahetatud transistoridega) tundub klippivat...
Natuke käsitööd - mõõdetud pingeid vasemas kanalis (rohelised väärtused) ja paremas - pulseerinud - kanalis (punased väärtused):
[
attachment=1942]
Servo ajab vahetatud transsidega kanalit ca 2 korda suurema väljundpingega nulli tagasi kui originaaltransistoridega kanalit.
Selline plaan, et vahetaks igaks juhuks mõlemas kanalis D130 ja R242 - et näha, kas pingete (väike) erinevus väheneb.
Ta võngub siiski!
Otsustasin ette võtta No3 pillil lõppvõimendiplaadil lüüdikuuri - väljajoodetud 330uF ja 1000uF toitesilurid olid oma mahtuvusest tubli kolmandiku kuni poole kaotanud ning järelikult ei ole ka ülejäänud enam esimeses nooruses.
Mõte selles, et kui asendadada samasuguste kondedega nagu võnkuvas pillis sai kasutataud, siis peaks see ka võnkuma minema - kui probleem asenduskondensaatoris on.
Algses seisus oli käivitus ootuspäraselt selline:
[
attachment=1946]
Sammhaaval edenedes (toitest alustades, siis A-klassi juhtiv kivi, siis kaitsereleelülitus), peale iga komponenditüübi/-koha vahetust mõõtmisi korrates - sammul 9 ikka ei mingit muutust:
[
attachment=1947]
Aga sammul 10 - ta võngub siiski:
[
attachment=1948]
Vasakusse (sinisesse) kanalisse algne komponent tagasi:
[
attachment=1949]
- jah, on küll selles asi...
Millega siis tegemist - 100uF mitmeoomise ESR-ig ELNA-de asemele (C179/181) sai Wimad pandud (No2-l Panasonic FM-id):
[
attachment=1945]
Vähemalt mingi niidiots nagu käes - nüüd peab mõtlema, mida sinna siiski asemele panna - hiinaka poolt kondele näidatav 3,5...4,5% signaalikadu ei jäta just head tunnet.
Aga miks ta seal võnkuma läheb - panna paarioomine takisti (ESR-i emuleerima) kondega järjest - grid-stopperiks?
Ning milline võiks olla minimaalne mahtuvus, mis selles kohas oma töö ära teeks? 100uF on ilmselt "tehnoloogiline lüüdi üledimensioneerimine", Marantz-il on samas kohas näiteks 470pF...