Elektroonikafoorum.com

(01-03-2018, 08:26 PM)martk Kirjutas: Tasakaalu sättisin LD viimasele kolmandikule paika. Kui ise tühja plaadiga proovid, näed samuti, mis punktis ja hetkel uisutamiseks läheb. Ja loomulikult kasutan testplaati, sarnasest nagu jutukeses,  vasaku-parema moonutuse jälgimisel, nagu arvatavalt  sinagi.

Eks ma proovin järgi.

Tegelikult ma seda vasaku-parema kanali vahekorda eriti ei jälgi - anti-skate on vinüülika skaala järgi paika keeratud ning kanalite nivood ei ole tavaliselt sugugi väga võrdsed.

(01-03-2018, 10:01 PM)madis64 Kirjutas:

(01-03-2018, 08:26 PM)martk Kirjutas: Tasakaalu sättisin LD viimasele kolmandikule paika. Kui ise tühja plaadiga proovid, näed samuti, mis punktis ja hetkel uisutamiseks läheb. Ja loomulikult kasutan testplaati, sarnasest nagu jutukeses,  vasaku-parema moonutuse jälgimisel, nagu arvatavalt  sinagi.

Eks ma proovin järgi.

Tegelikult ma seda vasaku-parema kanali vahekorda eriti ei jälgi - anti-skate on vinüülika skaala järgi paika keeratud ning kanalite nivood ei ole tavaliselt sugugi väga võrdsed.

Asi pole kanalite nivoos, vaid kuis flööt ja oboe kõlavad. loe aeglaselt jutukest taaskord, ehkki kirjutaja sust 20 aastat noorem.

(01-03-2018, 10:09 PM)martk Kirjutas: Asi pole kanalite nivoos, vaid kuis flööt ja oboe kõlavad. loe aeglaselt jutukest taaskord, ehkki kirjutaja sust 20 aastat noorem.

Mis plaadiga sa seda "flööti ja oboed" kõla järgi paika sätid?

Ma millegipärast ei usu, et sa 34-aastane oled ...

(01-03-2018, 10:18 PM)madis64 Kirjutas:

(01-03-2018, 10:09 PM)martk Kirjutas: Asi pole kanalite nivoos, vaid kuis flööt ja oboe kõlavad. loe aeglaselt jutukest taaskord, ehkki kirjutaja sust 20 aastat noorem.

Mis plaadiga sa seda "flööti ja oboed" kõla järgi paika sätid?

Ma millegipärast ei usu, et sa 34-aastane oled ...

Ma pole ammu 34, kuid kreeklane, kelle lingi andsin on aastast 1971. Püha pealikaudsus imbub ka siia foorumisse. Side lõpp.

(01-03-2018, 10:25 PM)martk Kirjutas: ... kelle lingi andsin on aastast 1971.  Püha pealikaudsus imbub ka siia foorumisse. Side lõpp.

Maailm on linke täis, külgjõukompensatsioon peaks tavafüüsika olema, millele ei flööt ega oboe midagi juurde ei peaks andma.

Või on seal "intelligentsed sinised molekulid" asja kallal, eks kunagi loen...

Saabus millalgi ADC XLM MKIII pea, panin hoidikusse ja grammerisse, keerasin kontrolliks võimendi volüümipote põhja - paremas kanalis kuuldav võrgumüra ja mühin.
Samas kuulamistugevusel otseselt ei domineerinud nii et uudishimust sai soojenduseks ja nõela hindamiseks paar plaati ära kuulatud.

Seejärel tuli detektiivihoog peale...

Pea juures kanalite juhtmed vahetusse - müra kolib teise kanalisse.
Lasen pea poltidest vabaks ja juhtmetele rippu - müra kadunud.

Selge, üks kinnituspoldi mutritest oli kontaktis pea metallkestaga - sai pea uuesti kinni keeratud nii et kahekordne kirjapaber oli mutrikantide ja peakorpuse vahel - ning müra kadunud.

Asi seegi...

Aga äkki konjak oli klaasis vähe hinganud ja vale temperatuuriga ? Like for this ))

(10-12-2019, 12:49 PM)brain112653 Kirjutas: Aga äkki konjak oli klaasis vähe hinganud...

Milline seos on konjakil (või muul alkoholil) signaalimüraga?

Mõni aeg mööda läinud, huvi pärast sai eBayst ostetud ADC XLM helipea korpus, millel teadaolevat üks kanal vigane.

Hind soodne, koolituskulusse.

Tuli kohale:

   

, ühel kanalil takistus lõpmatu s.t. mähis katkenud.

Mis seal siis ikka - kaas pealt maha ja ühe kanali üks traatidest ongi lahti murdunud:

               

Jootsin siis kontaktile tagasi, ühendus olemas, kuulamine peab natuke ootama, kuid lootust on:

   

Kaas siis peale tagasi ja riiulisse:

   

Aga seesmisest ehitusest selgub, et kollane varjekate on tõepoolest ühe kanali maasoonega ühendatud nii et parem on kogu mängija metallkorpust sellest isoleerituna hoida (nagu paar postitust eespool tõdeda sai).

Helipea remondi lõpetuseks - nõel (karbist) külge ja kuulama:

               

Tulemus sai väga hea.