Elektroonikafoorum.com

(05-07-2021, 11:13 PM)moi Kirjutas: Minu arust kuidagi tobe selles kohas kondekaga signaali edastada, iga konde paraleelis takistiga tekitab filtri koos faasinihetega.

Mul tekkis üks mõte, vaja skeem teises asetuses ringi joonistada...

Vahepeal sai viimased konded sellel plaadil ära vahetatud.

Viimaseks jäid tagasisides olevad 47pF keraamikud
   

, mille asemele C0G/NP0 keraamikud pidid minema.
Mõtteks mahtuvuse pingesõltuvuse vähendamine.

Esimese hooga ehmatas ära:
   

Hakkasin siis kondesid vahetama ja selgus, et samasuguse impulsi saab ka originaalkondedega "pildile", kui väljalülimise ja sisselülimise vahele piisavalt aega mitte jätta:
   

Nii et kui rahulikult oodata natuke aega (toitelüütide tühjenemist?), siis ka uute kondedega pilt jätkuvalt ilus:
   
.

OK, selle pilliga praeguseks kõik, nüüd tuleb sama "tarkust" hakata No2-le tagasi "portima".

(10-07-2021, 05:45 PM)madis64 Kirjutas: Viimaseks jäid tagasisides olevad 47pF keraamikud


, mille asemele C0G/NP0 keraamikud pidid minema.

Miks mica kondesid ei kasuta?
https://en.wikipedia.org/wiki/Silver_mica_capacitor

"mica" on vist vilgukivi maakeeli?

Miks ei kasuta - ju siis on pilk keraamikutele pidama jäänud ja diyaudios ei ole ka kedagi eriti ette jäänud, kes neid audioahelates propageeriks.

"So there are applications where silver mica capacitors rule, but they usually involve significant DC Voltage gradients across the capacitor. Without DC you may find Polystyrene and/or teflon better."

https://www.diyaudio.com/forums/parts/64...29096.html

Lisaks on valdavas enamikus audiotehnikast, mida ma näppinud olen, kasutusel kas keraamikud või kilekonded - milleks siis ise eksperimenteerima hakata?

(10-07-2021, 06:55 PM)madis64 Kirjutas: "mica" on vist vilgukivi maakeeli?

Lisaks on valdavas enamikus audiotehnikast, mida ma näppinud olen, kasutusel kas keraamikud või kilekonded - milleks siis ise eksperimenteerima hakata?

Dielektrik on vilk, elektrik on tavaliselt hõbe.
Kui keraamika või plast sulle paremini meeldib, sinu valik.
Aa milleks yamahal C161+C163 47pF, kui oleks saanud tehases panna kohe  22pF või 24pF?

(10-07-2021, 10:49 PM)martk Kirjutas: Aa milleks yamahal C161+C163 47pF, kui oleks saanud tehases panna kohe  22pF või 24pF?

Miljoni dollari küsimus. Kui sa eelnevaid graafikuid selad, siis näed, et see pole ainus koht, kus konded jadamisi on pandud. Jadamisi on ka olnud kile ja keraamik.
Asendasin neid ühe kondega - olukord läks kehvemaks. Lisaks on skeemis mõnes kohas kahe jadakonde vahele takisti toodud.
Mine võta kinni, milles täpselt asi seisab...

Eile jõudsin siis sellisele tulemusele (genereerimine on 100kHz kandis):
   

Hakkasin mängima C171/C173/R233 ahela
   

komponentidega - tulemusi mitmesuguseid:
               

         

Hea küll - lõikame ahela üldse välja - hoopis parem nagu:
   

Mida siis simulatsioon näitab (roheline - originaalahel, punane - katkestatud ahel, punktiirjoon on faas):
         

Tundub nagu, et faasikäitumine on ilma selle ahelata mõistlikum?

Milleks selline C-R-C ahel sinna üldse pandi?

Keraamilistel kondedel on märkimisväärne pinge-mahtuvus sõltuvus. Tutvu sellega, GIYF !

NP0 on neist üks viisakamaid aga mida suurem erimahtuvus seda jubedam, ikka päris jube kohe.

Eks ma seepärast wima-kilesid üritangi kasutada. Aga 3pF kilede hankimine läheb teinekord tüsilikuks 

Ning toiteahelates särinasummutuseks - pinge ju konstantne - kõlbavad X7R-id üsnagi hästi.

Selasin hinge rahustuseks läbi ka kõikvõimalike võimendivalmistajate skeemid, mis kõvakettal leidusid ning analoogne (või vähemalt natuke sarnanev) ahel on (ainult) Rotelil:
   

Aga seal on mahtuvus suurem (kui 220pF).

Hea küll, simuleerime siis ahelat erinevatel mahtuvustel - faas seekord ainult:
   

Roheline joon on 3pF - mida arvata, et ainuke hea ahel on puuduv ahel...