Elektroonikafoorum.com

Seda saab ise mõõta. Võtad kaks vähemalt 10 korda erineva nominaaliga takistit ja mõõdad nendel sama generaatori väljundsignaali puhul tekkiva pingelangu ning arvutad. Enne peaks muidugi umbes arvama, mis see väljundtakistus olla võiks ja väiksema takisti kuhugi sinna lähedusse valima. Kas seal on väljundiks mingi opakas? Kui on siis opaka väljundis on ilmselt lollikindluse tagamiseks mingi 100-500 oomine takisti. Väga umbkaudselt arvatud muidugi.

Tegelikult on see ilmne juuksekarva lõhki ajamine. Võta takistid, mis sul olemas on ja tee nendest jagur ning mõõda ära, eks siis näeb, mis edasi teha.

(06-03-2020, 12:30 AM)madis64 Kirjutas:

(06-03-2020, 12:27 AM)moi Kirjutas: Oleneb sinu signaalialika väljundtakistusest, umbes nii et jaguri sellest punktist mõõtes, kust signaal korrektorisse läheb oleks takistus koos signaalialliga väljundtakistusega sarnane helipea omale.

Ehk pingejaguri ülemine õlg võiks sarnaneda helipeale?

Mitte päris, ülemise õla ja signaaliallika väljundtakistus jadas pandud paralleeli alumise õlaga võiks olla sarnane.

(06-03-2020, 12:22 AM)moi Kirjutas: Amarok oli muide Oldfieldi esimene plaat, mis tehtud täis digitaalsena. Selles mõttes pole ta LP-na enam päris see.

Ei viitsi sinuga vaielda, las teised teevad seda:
[i]Oldfield has said that Amarok was an experiment to see if he could again create an album without the aid of computers, which he had used increasingly in his work. He said that he wanted to focus more on the musicianship, playing all of the instruments himself, by hand...

It was recorded on 48-track and mixed with a Harrison mixing console...[/i]

Huvitav. Minu 2000 aasta Virgini välja antud CD-l on info "A full digital recording", millest mina küll muud moodi aru ei saa kui, et see on digitaalselt salvestatud.
Heli on plaadil väga korralik.

(06-03-2020, 12:28 AM)madis64 Kirjutas:

(06-03-2020, 12:27 AM)moi Kirjutas: Oleneb sinu signaalialika väljundtakistusest, umbes nii et jaguri sellest punktist mõõtes, kust signaal korrektorisse läheb oleks takistus koos signaalialliga väljundtakistusega sarnane helipea omale. Väga täpseks pole seal aga mõtet minna, see samasugune või erinev takistus ilmselt ei mõjuta kuigi palju.

Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine 

Kus kohast ma pikoskoobi signaaligeneraatori väljundtakistuse peaksin leiutama?

Pane koormus sappa ja mõõda pingelangu.

(06-03-2020, 11:42 AM)madis Kirjutas: Pane koormus sappa ja mõõda pingelangu.

Tänan, võiks ju järgi proovida.

Samas võiksid selle meetodi viia "Elektroonika" alla teemasse "Signaaliallika sisetakistuse mõõtmine" - ehk oleks suuremale hulgale lugejatest kasu.

Mängisin natuke pikoskoobi signaaligeneraatoriga:

a) mõõtesüsteemi omamüra (proovikud küljes, otsast lühistatud):
   

b) 1kHz 1V (ilmselt amplituudväärtus) signaal 2k trimmeri sisendil (mõlemad kanalid võtavad signaali samast kohast):
   

c) sama signaal 4mV peale trimmeriga tõmmatud (parem kanal, vasakus endiselt generaatorist saabuv signaal) tema (ilma koormuseta) väljundis:
   

Sellise sisendsignaaliga ei ole vist fonovõimendit mõõtmise eesmärgil piinama hakata?

Et kas ma pean tõesti hakkama otsima signaaligeneraatorit, mis 4mV ja 0,4mV korralikku siinust välja annab...

Pikoskoop näitab toredasti NUMBREID aga mitte tulemusi.

Nt pinge mõõtemääratus on toodud ca 0.9uV aga reaalne omamüra on 300uV. Mis mõtet on siis seda mõõtemääramatust näidata kui reaalselt on see 300x suurem ?

Nii madalatel väärtustel toimetamine nõuaks diferentsiaalseid mõõtevõimendeid, muidu on tegemist enesepettusega. Usun et trafodega annaks kah ühtteist ära teha ning ribafiltrid (kitsas 1kHz nt) aitaksid edasi.

Ega ma seda 4mV siis mõõta kavatse, ma peaksin ta sööt,a fonovõimendisse ja mõõtma sealt valjuvat 300mV signaali.

Küsimus on ainult selles, et kui sealt vaatab vasti signaali suhtes -10dB teine harmooniline, siis kas see tekib fonoastmes või pingejaguris enne fonoastet?

Varem oleksin ma üldiselt arvanud, et fonoastmes, kuid praegu tunneksin end paremini, kui ma saaksin korraga üles võtta nii fonoastme 4mV sisendsignaali kui ka selle väljundsignaali.

Sõpru TTÜs ei viitsiks ka selle triviaaliaga tüütama hakata...

Kustutan topeltpostituse - hiirenupp saatis ilmselt mitu klikki...

Edit:

tegelikult võiks need viimased postitused "Fonoastmete mõõtmine"-tüüpi omaette teemasse (Eleketroonika alamfoorumisse) viia, ehk koorub siit lõpuks ka mingi praktiline meetod välja.