Vinüülimängija fonovõimendid
#51
(24-10-2017, 08:11 PM)moi Kirjutas: Kui on ühepolaarne toide, siis peab nagunii olema konde väljundis ja pole nagu servol mõtet. Või on ta astmete vahel ja ei hoia mitte nulli.

Ta tundub astmete vahel olema, kuid väljundkondesid nagu ei näinud (2,2uF Wimad tunduvad sisendkonded olema).

Tean et kõlab ebaloogiliselt, kuid ausalt öeldes ei viitsi skeemi elementide alt ära mõistatama hakata (rajad kulgevad elementide all nii et otseselt neid täes ulatuses näha ei ole), nii et las ta jääb hetkel "mõistatuseks".
Vasta
#52
http://cds.linear.com/docs/en/applicatio.../an86f.pdf


Arvestades helipeade üliväikest väljundit (eriti MC) siis tasuks lugeda soovitusi ühenduste kohta. Tekib tunne et äkki peaks kogu tina maha kraapima ja punktkeevitusega vaskühendused tegema.
Vasta
#53
Alalispingeid 1ppm täpsusega mõõtes on vaja jah.
Vasta
#54
(25-11-2017, 12:11 PM)madis Kirjutas: http://cds.linear.com/docs/en/applicatio.../an86f.pdf


Arvestades helipeade üliväikest väljundit (eriti MC) siis tasuks lugeda soovitusi ühenduste kohta. Tekib tunne et äkki peaks kogu tina maha kraapima ja punktkeevitusega vaskühendused tegema.
Lugemismaterjali 52 leheküllge, millist nendest sillmas pead?
Vasta
#55
Kõike Smile

Õigupoolest just seda osa, mis puudutab termopaarieffekti. Ma ei ole kuigivõrd kursis kui palju MC võimendeid on DC ja kui paljud AC sidestusega, kuid DC sidestuse korral võib termoelektriline potensiaal palju kurja teha, nt mingi võimendusastme ebasümmeetriliseks ajada. Või siis tekitada helipeas küllastust.

Või siis on tegemist pigem teoreetilise efektiga Smile
Vasta
#56
(26-11-2017, 10:17 PM)madis Kirjutas: Kõike Smile

Õigupoolest just seda osa, mis puudutab termopaarieffekti. Ma ei ole kuigivõrd kursis kui palju MC võimendeid on DC ja kui paljud AC sidestusega, kuid DC sidestuse korral võib termoelektriline potensiaal palju kurja teha, nt mingi võimendusastme ebasümmeetriliseks ajada. Või siis tekitada helipeas küllastust.

Või siis on tegemist pigem teoreetilise efektiga Smile
Ära häma, nimeta lehekülg, mida MC ahela jootmisel tähtsaks pead. Mul muudki teha, kui kõiku linke/docce lugeda A-Yni.
Vasta
#57
Lugemine on vabatahtlik ja ega tehnika ei peagi lihtne olema.

Minule tuli uudisena see, et soovitatakse balansseeritud astmetes lisada "libaühendusi" ehk katkestada rada ja panna sinna traadiga link. Mis oma termoelektrilise effektiga nullib teise õla emj-i.
Vasta
#58
(26-11-2017, 08:35 PM)martk Kirjutas: Lugemismaterjali 52 leheküllge, millist nendest sillmas pead?

Pakuks, et Lisa J lehelt 47 alates.
Vasta
#59
Jäi silma üks pilt siit teemast.

(24-05-2017, 09:02 PM)madis64 Kirjutas: Kuidas sellist saehammast fonoastmel küll normalseks saab pidada, minu mõistus praegu ei võta...

Mängisin täna natuke pikoskoobiga ja vahepeal hakkasin arvama, et midagi on tõsiselt mul katki läinud.

See kuju on vägagi loogiline, kui näiteks op. võimendiga korrektorit vaadelda integraatorina, millel on vastuside kondensaatoriga rööbiti takisti, mille väärtus on liiga madal kondeka jaoks, tekib samasugune moonutus väljundisse.


Phono korrektorite skeeme vaadates tekib minul alati küsimus, miks kasutatakse enamus nendes standardväärtustega takisteid/kondekaid, sedasi pole võimalik täpset tunnusjoont saavutada.

On tehtud sellist trikki, koormatakse helipead (induktiivsust) korrektori sisendis rohkem kui tüüpväärtus aktiiv või passiivfiltri korral.
See tekitab suurema sumbumise sageduse tõustes.
Muidugi on see halb mõte kui helipea induktiivsus pole teada või on plaanis helipead vahetada erineva vastu.

Tegelt kõik see korrektsiooni teema lükkub kaugele kui uurida kõiki neid vinüülplaatide hädasi sest sealt need moonutused ja mürad algavad ja ei suuda ükski korrektor midagi paremaks teha.
Risti üle plaadi liikuv helipea või siis pikem helikäpp on kindlasti see mida omada.
Vasta
#60
(28-11-2017, 11:51 AM)Stern Kirjutas: Tegelt kõik see korrektsiooni teema lükkub kaugele kui uurida kõiki neid vinüülplaatide hädasi sest sealt need moonutused ja mürad algavad ja ei suuda ükski korrektor midagi paremaks teha.
Vinüüli salvestuse ja pressimise puudujäägid pole mu meelest sedavõrd muusika kuulamist/nautimist segavad, et phonokorrektoritega vareseid loopida ja kohe digisse tormata. On kompromissid madalsagedustel (mis ja kuidas esitub alla 100 hertsi) ja kõrgsagedustel ( mis ja kuidas esitub üle 20 kilohertsi):
https://www.stereophile.com/features/cut...index.html
Ja iga vinüülisõber üldiselt leiab miski teda rahuldava kompromissi. Nt ise valisin, just vinüülile mõeldes, kinnised kõlarid, et alumises otsas laperdamist vältida. Ja korrektorid on üksik juppidest, mitte op-võimenditest koostatud.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne